Thursday, February 11, 2021

Suure Muna kohvik


















 Päike särab ja õhk sätendab. Saan aru, et elan muinasjutumaal, ehk natuke liiga külmal aga see eest imeilusal.

Täna sai lund lükatud, tehtud ettevalmistusi homsete külaliste vastuvõtuks ja muidugi käisin täna oma matkaringil. Kui astud natuke rajalt kõrvale, oled üle põlve lumes. Ja see sinine taevas. Eriti ilus on seda sinist laiku vaadata metsa vahel. See on hingematvalt ilus.

Täna õhtul käisin Suure Muna kohvikus. Ma ei teagi meie kandis, kus pakutakse põdra ja metseapraadi aga Suure Muna kohvikus selliseid metsaulukipraade just pakutakse. Ja need on tõesti väga maitsvad ja mahlased. Kookidest ma ei räägigi, nende valik on Munas suur ja kõik tehakse koha peal kohalikust toorainest. 

Homme teen ise külalistele süüa, vaatame mis välja tuleb, loodame, et sama hea ja maitsev.

Homseni!

Tuesday, February 2, 2021

Suuskadel Haanjasse






 Täna hommikul natuke lihased valutasid sellest maratonirajal suusatamisest. Aga sellest peab üle olema. Täna panin suusad alla ja otsustasin sõita mööda Haanja suusamaratonirada pidi Haanja Suusakeskusesse. See ongi tegelikult õige suund, nii nagu maratoni ajal sõidetakse. Sõita oli ainult 5 km, üle poole vähem kui eile aga ega ta nii väga kergelt ei läinud. Ahti eile ütles, et tugev oled siis kui homme ka sõitma lähed. no kes see ei tahaks tugev olla. Ikka tahame. No vot see on tore, et rajal looduseilule kõiksugu lugemist ja uudistamist on. Mulle meeldis peatuda meie küla teises servas Tuuljärve ääres  ja lugeda kui tore ja armas meie Plaksi küla on, kus naabrite vahel pole ühtki aeda. No kas pole vahva mägiküla Vaskna ja Tuuljärve vahel.

Homseni!


Monday, February 1, 2021

Talverõõmud II-suusatamine ja looduse imetlemine



























 Elan siin imeilusa looduse keskel ja kohe Haanja suusamaratoniraja ääres, võiks kasvõi iga päev suusatamas käia. Kuid just täna koitis see ilus päev kui panin üle pika aja suusad alla ja sõitsin maratonirada pidi Vasknast Suhkale, Suhkalt edasi Villale. Ega ikka väga raske oli suusatada, sest ümberringi oli mets ja loodus imeilus. Soov oli seda ilu pildistada, seda lumiste puude vahelt piiluvat helesinist taevast, paksu lume all olevaid puid, armsaid majakesi ja siis hakkas taevas kunstinäitus. Neid värve oli tuhandeid kuldsest punakasroosani. Ma püüdsin seda endasse ahmida, mõne pildi ikka tegin ka, aga tegeliku iluga neid võrrelda ei anna. Tegelikult ma olen sõnatu, ainult ühe kogemuse. Meie koer Lumi jooksis ees metsa vahel ja korraga hakkab paistma see punane päikeseloojang. Ma näen, et isegi koer jääb seda ilu jooksu pealt seisatades imetlema. Homme soovin taas minna, kaotatud aeg tuleb tagasi teha.

Homseni!

Täna kahjuks Munamäge pildistama ei jõudnud, need on tehtud juba paar päeva tagasi. Vaskna kohal suur lumepilv.