Päike paistab nii kenasti, et igatsus on juba aiatöödega alustada. Toas on see täitsa võimalik, kui vähegi ruumi on. Aga õues või kasvuhoones on lund ja ilmateadet vaadates veidi vara. Aga ma otsustasin, et iga päev võtan päevakavva ka natuke aiandusega või vähemalt katsetamisega tegeleda.
Sellel aastal proovin pojengiseemnetest taimi kasvatada. Ega see nii kerge polegi, et pistad seemned lihtsalt mulda ja taimed hakkavad kohe kasvama. On vaja teada ka väikesi nippe aga ka siis ei pruugi kõik õnnestuda. Paar aastat tagasi mu emakese kingitud pojengil (liiki ega sorti kahjuks ei tea aga on nagu suur kibuvits) valmisid väga kenad mustad seemned. Hoidsin neid kapis kevadeni ja siis pistsin mullapottidesse. Kahjuks olid seemned kapis liigset kuiva saanud ja mis kõige tähtsam, neil polnud külmaperioodi olnud ning ükski seeme minu kurvastuseks ei idanenud. Mul oli üle 60 potikese ja ootasin nende võrsumist väga. Vahepeal sain teada, et pojengiseemneid peab külmkappi panema. Mina siis kevadel korjasin seemned ja panin sügavkülma. Nüüd kevadel võtsin välja ja panin 11 märtsil (ema sünnipäeval) mulda. Muidugi hiljem sain teada, et niikaua ei peagi sügavkülmas hoidma, aitab kuust ajast ja siis kohe mulda torgata. Ma muidugi väga loodan, et mõni minu seemnekene idaneb ja hakkab kasvama.
Täna läksin kasvuhoonet vaatama ja viskasin sinna natuke lund. Homme lähen ka viskan ja ehk panen mõne seemne ka mulda, mis nii külmakartlik ei ole. Täna tõin erinevaid oksi vaasi ja jään hiirekõrvu ootama.
Alustasin ka Reisialbumi kirjutamisega. Vähemalt esimesed read said kirja. Meie tütar Miia tegi autojuhtimise eksami ära ja nüüd võib ise sõita.
Homseni!
No comments:
Post a Comment