Saturday, October 31, 2020

Lumivalgekesed metsas









Täna on laupäev, lapsed on kodus ja külalised tulemas. Päike paistab ja taevas on sinine. Loodame, et pimedas on ka kuud näha, sest täna on on täiskuu ja kõigi pühakute püha.

Seega püüdsin täna varakult metsas ära käia. Juba paar päeva olen metsa all imetlenud sõstraid, mille lehed on muutunud valgeks ja on metsas nagu lumivalgekesed. Mets kohe oskab ennast erinevate värvidega ehtida.

Ilusat Kõigi Pühakute Püha ja täiskuud!

 

Friday, October 30, 2020

Rõuge








 Tänane hommik algas rõõmusõnumiga. Meie tütre Merli Mari kool-Võru Gümnaasium sai aasta kooliks ning Terevisioon oli nende koolil külas. Ikka väga lahe, kui koolil ja lapsel hästi läheb.

Mina käisin täna Rõuges ja vaated olid lummavalt ilusad, vaatamatta sellele, et päike ennast ei näidanud ja ilm oli sombuselt hämar. 

Eesti kõige sügavama järve-Rõuge Suurjärve ääres oli vee peal puude peegeldus ning üleval Eesti Ema monument oli koos lastega ikka samas kohas olemas. Eesti Ema monumendi juurest ongi kõige ilusamad vaated Rõuge alevikule. Kui juba täna oli ilus, mis siis veel päikesepaistelise ilmaga on. 

Käisin Rõuge poest ka läbi ja ostsin jäätise, et oleks põhjus seda ilu kauem vaadata. Rõuges käib kõva rahvamaja remont, usun et tuleb midagi põnevat.

 Haanja on nüüd Rõuge vallaga üks vald ja tasapisi olen sellega juba ära harjunud. Rõuge kirik on meie kodukirik. Varsti on jõulud ja pühade aeg on siin kõige ilusam aga sellest juba vähem kui kahe kuu pärast.


Thursday, October 29, 2020

Heleroheline sarapuu












 Täna sadas vihma, nii uduvihma kui ka tavalist vihma. Ilm oli pilves ja päike ei näidanud ennast kordagi. Kuigi õhtul oli kohe- kohe täiskuuks saav suur kuu keset taevast ja miski ei ennustanud, et täna on kõik teisiti.

Hommikul vastasin kirjadele. Enamuses kirjades küsitakse jõuluaja kohta. Peab hakkama tasakesi jõuluasjadega tegelema, kuigi hinges on esmalt veel taas saabuv hingedeaeg. 

Oleme iga aasta kaunistanud meie armsa talu jõuluehte. Oleme sellest ise palju rõõmu tundnud ja paistab, et külalised ka. Kindlasti kirjutan sellest kui esimese koti välja toon.

Täna metsa minnes oli mu tuju päris kurb. Pojengiaias sai kaevata vähe ja väike kurbus hiilis hinge. Aga mis toimus matkarajal. Vaatan veidi mossis näoga helerohelisi ja kollaseid sarapuupõõsaid tee ääres ja metsas. See värv oli nii rõõmuandev, et tuju läks kohe rõõmsaks. Mõtlesin, et huvitav kas metsloomad ka looduses ilusaid vaateid ja värve naudivad. Ei tea aga huvitav oleks teada. 

Sarapuu lehed võivad olla suured kui taldrikud, nad on mõnusalt karvased ja enamuses pruunikal maapinnal mõjub nende erkroheline ja kollane värv tujutõstvalt. Tõesti huvitav, et looduses on igal puul oma aeg kuna ta saab särada ja paista teiste seas silma. Nii see on ja homme jälle uus päev!

Wednesday, October 28, 2020

Õues töötamise päev








 Täna hommikul ärkasin üles, kui päikesekiired piilusid voodisse ja tihased siblisid akna taga. Milline rõõm, päike paistab ja saab minna õue tegutsema. Hommikupoole tegin kiiremad kirjatööd ära ja kohe õue. Ikka kaevama, kitkuma ja vanu kuivanud taimi ära koristama. 

Ahti tegeles trepialuse ehitamisega, kuhu tuleb panipaik. 

Ainuke, kes täna päikest võttis oli meie koer Lumi. Ei tea, kas lootis veidi jumekamaks saada aga naersime mõlemad, kui nägime, et Lumi lamab selili jalad ülespoole keset hoovi ja nii ikka jupp aega.

Meie nautisime töö tegemist ilusa ilmaga ja Lumi võttis puhkamisest viimast.

Pojengiaias sai täna üks ümmargune peenar KATRE nime, sest minu armsal õetütrel Katrel on täna sünnipäev. Palju palju õnne kallis Katre sinna kaugele Ungarisse. Peaks peenra keskele Ungari sireli istutama. Eks näis, pojengid, tulbid ja värvilised kroonülased said mulda.

Homseni!

Tuesday, October 27, 2020

Rahvusvaheline Kaisukaru päev




















 Täna oli ilma poolest väga pime päev. Mina olin köögis ja tegin üle poole päeva süüa. Ahjuliha, kartuleid, salatit, kõrvitsat, mässasin ebaküdooniatega ning tegin õunakooki. 

Ringkäigu Munamäge pildistama jõudsin ära teha aga õhtu poole tuli uni ikka väga peale.

 Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev. Seda hakati pidama, et jagada läbi karude häid emotsioone. 

Olen aastaid kaisukarusid meisterdanud ja kogunud. Samuti on meil külalistetubades kaisukarud voodite peal tubades, et karusõpradele oleks armas kohtumine. Hetkel on ka käsil sinise mõmmiku tegemine. Minu puhul ei tea kunagi, milline see välja võib tulla aga midagi tuleb kindlasti.

Pildid paningi välja tubade kaisukarudest. 

Homseni!