Monday, September 30, 2024

Pojengide jagamise aeg

Täna hommikul oli hall maas ja järv auras. Paistab, et sügis on kohal. Samas päeval siras päike ja pojenge välja kaevates hakkas päris soe.
Jõudsin ära oodata aja, kus saan enda istutatud pojenge poolitada. Ei osanud kuidagi arvata, et see nii suur ja küllaltki raske töö on.
Kaevasin täna välja Nippon Beauty, punase jaapani õietüüpi pojengi, mille olin istutanud kuus aastat tagasi terassi äärde. Kuna ta oli juba küllalt suur ja oli seetõttu kasvanud kanada roosi külje alla, otsustasin ta välja kaevata ja juurikat jagada. See saagimine oli keeruline, sest järgmise aasta uuenemispungad on risti rästi risoomil aga jagatud ta sai. Istutasin ühe osa tagasi, ühe isa peenrasse, kuna sinna kogun punaseid lilli ning kahest pisemast tükist üks sai ära vahetatud ja teine kehvem, millel pungad olid aga juurikas murdus ära. Eks näis kuidas kasvama läheb.
Selline peenar sai terassi äärde kaevatud ja pojenge täis istutatud. Kaugemalt paistavad kuus aastat tagasi istutatud suured pojengid.
Terassi äär suvel õitsvate pojengidega
Nippon beauty suvel õitsemas
Nippon beauty õis lähedalt
Nippon beauty puhmik suvel
Teine pojeng mida ma välja kaevasin oli Canary brilliants. See on ka väga kaunis roosi meenutav Itoh pojeng, mis meie juures on olnud tohutult vapper. Ühel kevadel ta täitsa jäätus ära ja tema varte ja lehtede küljes rippusid jääpurikad. Õied ei ole kõige suuremad ja mõni õis õitseb lehtede vahel. Värv on huvitav, natuke kollakas, beežikas ja roosakas virsikukarva.
Canary brilliants pojengi puhmik
Canary brilliants pojengi osad õied õitsevad puhmikusse peidetuna.
Avanev õis on väga roosi sarnane
On ka sellise õiekujuga pojenge
Ilm täna hommikul oli esimese hallaga
Vaskna järv auras
Päev oli ilus ja päike paistis









Sunday, September 29, 2024

Zakopane

Täna on pühapäev ja 29.september. Õues on juba sügisele kohaselt jahedam aga päike paistab ja külalised käisid veel ujumas. Õnneks sadas vihma ja taimed said veidikenegi juua, sest kui mujal on vihma tulnud, siis meil on olnud pikalt kuiv. Telefoni pildigalerii on pilte täis ja ühtegi uut ei saa enne teha kui vanu pole kustutatud.
Augusti lõpus külastasime Zakopanet Poolas. Meile seal väga meeldis, muidugi esimesena mäed ja matkarajad, mis kohe kutsuvad tagasi. 
Looduspargi keskuse juure oli õues huvitav väljapanek kohalikust kultuurist ja inimestest. Fotod olid nii kaunid ja isegi kui juuresolev tekst oli poolakeelne, siis ikkagi jõudis minuni see elu, olu ja inimesed.
Mulle meeldisid need Zakopane nikerdustega puumajad, õnbestus külastada ka ühte puukirikut, selles oli kohe teistsugune õhk. 
Toidud olid maitsvad, hotell oli hea. Meie hotelli hommikusöögi restorani seina peal oli vanaaegne foto torupillimängijast, üldse oli igalpool vanu pilte, suuskasid kaunilt eksponeeritud.
Olime seal ainult 2 ööd aga kindlasti oleksin soovinud kauem olla ja rohkem matkata ning ka veekeskust külastada. 
Majutust oli seal väga palju, üks ilusam kui teine aga kuna loodus on seal väga kaunis, siis linnast väljas mõnes turismitalus, kus loomad on, oleks ka soovinud olla. Soovitame kõigile Zakopanet külastada.