Täna on rahvakalendri järgi Mihklipäev. Meil Vaskna talus on täna seminar. Kui ma hommikul hommikusööki tegema ruttasin, ei sadanud ainult uduvihma vaid oli nagu ikka mõni vihmapiisk ka aga korralik vihmasadu see muidugi polnud.
Meil on üleval rohelises majas suur saal, mida seminaride ja koolituste ajal kasutame seminariruumina. Sellel sügisel on juba nii mõnigi seminar olnud, kuigi see aasta on hoopis teisiti kui teised aastad. Välja ma seda ei ütle, eks nuputage ise. Aga vahel on vaja oma töökollektiiviga (väga naljakas sõna)minna välja, vaadata kuidas teistel läheb, teha koosolek tavapärasest eemal, pidada aru, tunda rõõmu, mis on hästi ja kuidas edasi, et siis jälle veidi uuemana ja värskemana tagasi minna. Üks meie armas külaline ikka ütleb, et on vaja minna, et siis oleks võimalik taas uuesti tulla. Õnneks paljud paljud meie külalised tulevad taas ja taas tagasi. Tänu sellele oleme juba 27 aastat külaliste ootamise, vastuvõtmise, koosolemise ja jälle hüvastijätmise tööd teinud.
Roheline maja on meie kõige uuem maja, teine korrus polegi veel valmis ja maja otsa tulev klaasist järvevaategaruum samuti mitte aga nüüd ma olen õppinud tööde ja tegemiste kulgu ka armastama, on mida oodata ja millele mõelda.
Homseni, homme lubas ilusat päikesepaistelist ilma, ehk saab mõned taimed ära istutada.
No comments:
Post a Comment