Elan siin imeilusa looduse keskel ja kohe Haanja suusamaratoniraja ääres, võiks kasvõi iga päev suusatamas käia. Kuid just täna koitis see ilus päev kui panin üle pika aja suusad alla ja sõitsin maratonirada pidi Vasknast Suhkale, Suhkalt edasi Villale. Ega ikka väga raske oli suusatada, sest ümberringi oli mets ja loodus imeilus. Soov oli seda ilu pildistada, seda lumiste puude vahelt piiluvat helesinist taevast, paksu lume all olevaid puid, armsaid majakesi ja siis hakkas taevas kunstinäitus. Neid värve oli tuhandeid kuldsest punakasroosani. Ma püüdsin seda endasse ahmida, mõne pildi ikka tegin ka, aga tegeliku iluga neid võrrelda ei anna. Tegelikult ma olen sõnatu, ainult ühe kogemuse. Meie koer Lumi jooksis ees metsa vahel ja korraga hakkab paistma see punane päikeseloojang. Ma näen, et isegi koer jääb seda ilu jooksu pealt seisatades imetlema. Homme soovin taas minna, kaotatud aeg tuleb tagasi teha.
Homseni!
Täna kahjuks Munamäge pildistama ei jõudnud, need on tehtud juba paar päeva tagasi. Vaskna kohal suur lumepilv.
No comments:
Post a Comment