Eile kaevasin ja kitkusin pojengiaias ning kui peenar korras, panin tulbisibulad ka maha.
Mulle väga meeldivad kevadel tulbid aga kahjuks on viimastel aastatel ilmunud pojengiaeda vesirotid, kes enamuse kamlitest tulbisibulatest nahka pistab. Olin väga väga kurb, sest tulbirõõm kevadel sundis otsima lahendusi.
Käsitööringis Kuta juures, kuulsin Tea käest, et tema paneb tulbisibulad pesemata lambavilla sisse. Nii ei pidavat vesirotid neid kätte saama. Angela käsitööringist tõi terve ühe lamba lambavilla ja katsetustööga hakkasin nohe pihta. Mul on üle 30 ümara pojengipeenra, iga peenral oma nimi ja kindel inimene, kes on mulle kallis ja kelle auks olen peenra teinud. Soov on igasse peenrasse panna 1 pakk tulbisibulaid 3-5 tükki, niipalju kui kotis on. Uurin ka ennem, et mis värvi tulbid kamlikestele meeldivad.
Enne kui sibulad maha saavad, tuleb ääred kaevata sirgeks ja suurest luust ära kitkuda. Minu töid ja tegemisi austab koer Lumi, talle kohe meeldib olla pojengipeenra kõrval. Samas jooksis ringi ka väike nirgike, paistis et ta kodu oli siin. Eile tegin tööd pimedani, täna tulevad külalised ja õhtul lähen käsitööringi. Jutal on homme sünnipäev ja suur rõõm on viia oma aiast lilli. Tänavu aasta olen teinud palju palju lillekimpe oma aiast, nii kaunistuseks kui ka kingituseks. Olen lillekestele tänulik.
Homme juba käsitöö lainetel.
Lillekimp oma aiast Jutale
Tegin kohe kimpe rohkem
Pojengiaed täna hommikul
Täna oli ilm sompus, sadas uduvihma
Värve veel on pojengiaias
Vaade pojengiaiast Vaskna talule
Nii ma siis panen tulbisibulad pesemata lambavilla sisse, pealt ka kinni ja muld peale.
Eile õhtune imeline taevas, hakkas hämarduma aga nägi veel töötada
Pojengipeenar, mislle ääred kaevatud ja üle kitkutud ning sibulad maa sisse pandud. Kui lillede pealsed koledaks läinud, lõikan jaapani sirbiga ära.
ENne ääre kaevamist ja kitkumist
Enne kitkumist ja kaevamist
Ning pärast
No comments:
Post a Comment