Udune Munamägi ja kirkad loodusevärvid.

Täna on siis juba kolmas päev. Jätkuvalt ilm sombune aga matkamiseks mõnus ja soe. Täna Munamägi koos vaatetorniga ennast eemalt ei näidanud. Tuli minna lähemale, kohe nii, et saad käega katsuda. Olime kolmekesi koos, mina Margit Johann Talis ja muidugi koer Pipi. Midame avastasime, kui palju erksaid värve võib olla ka sombusel ilmal, kui arvad, et ilusaid vaateid udu tõttu ei ole. Erksaid kollaseid, rohelisi, punaseid, pruune, halle. Võid matkata iga päev ja leiad ikka midagi uut ja huvitavat. Mulle väga meeldib värvida suuri pilte erksates toonides aga täna nägin mida loodus on minu jaoks valmis maalinud.

Vaade Vaskna talule ja järvele

Vaade Suurele Munamäele (Munamägi udus)

Pildiallkirja lisamine

Kibuvitsapõõsas oli marju täis.

Pajupõõsas  ilusas kollases värvuses.

Teisel pajupõõsal juba urvad

Pokud talvel

Suur Munamägi ja lõunane buss

Rändrahn ilusa rohelise teki all

Vanadel kuivanud okstel ilus kollane kaunistus.

Mõned vanad oksad kuldkollased

ja teised erkrohelised

Männid kuused ja üks lehis (leiad lehise üles)

Pihlakas ja ilus hall

Elupuud Vaskna talu hoovis

Jugapuu on ka erkroheline.

Enelal on ilusad veetilgad okstes.

Munamäed pildistamas pöialt hoides Eesti kahevõistlejatele Šotsis.

Täna on siis Munamäe pildistamise teine päev. Öösel on lund sadanud aga ilm on tõeliselt sula +1,9 kraadi. Täna olid mõtted looduse ja Munamäe pildistamise juurest kaugel Šotsis. Hoidsin pöialt kõigile Eesti kahevõistlejatele, aga eriti naaberküla Villa poisile Han Hendrik Pihole. Ta on pärit suurest sportlikust perest, kes on meie head sõbrad. Tuli meelde, kuidas me kaks peret otsustasime külamänge pidama hakata. Esimesed külamängud toimusidki 1995 aastal Villa külas ja korraldajaks oli Pihode pere. Muidugi oli nende pere hüppamisearmastus ka võistlusalades tunda-suusahüpped, kiirlaskumine, laskesuusatamine ja kõike mida sai mäe peal teha. Han Hendrik oli sellel ajal kahe aastane aga kõik lapsed olid mäel ja tegijad. Kahevõistlejatel Šotsis päris nii hästi ei läinud, milleks nad tegelikult võimelised on. Meie elame vendadele Pihodele väga kaasa ja usume, et paremad võistlused on veel ees.
Täna oli minu pöidlahoidmise retkel koer Pipi kaasas, kes tegelikult on koer sportlane. Nagu ma eile mainisin, läheb meie talust Haanja suusamaratonirada mööda ja kui peremees Ahti käis seda hooldamas, oli Pipi alati kaasas. Samuti aastaid tagasi kui perepoeg Kristjan trenni sättis oli Pipi temaga kaasas. 20-30 km ei olnud Pipi jaoks mitte midagi. Nüüd on Pipi juba 10 aastane aga ikka samas vormis ja kui keegi sätib end treeningule või matkama, on tema alati platsis, et kambajõmm olla. Tema treenitusest ja rõõmsast meelest lihtsalt tuleb eeskuju võtta.

Meie treenitud spordikoer Pipi

Tänane vaade Munamäele, mägi oli ikka veel udus aga torni oli juba näha.

Seened puul

Vaade Vaskna talule ja järvele Kivestmäelt.

ja täitsa tipust

Maratonirada

Lumehaldjas 

Vaade Vaskna talule lähemalt (eemal liuväli ja püürhäll veidi lörtsises olukorras)

Munamägi udus, nagu "Siil udus"filmis"

Eile õhtul tuli mõte teha iga päev foto Suurest Munamäest ja Vaskna järvest. Kuna Vaskna turismitalu asub Baltimaade kõrgemale tipule Suurele Munamäele nii lähedal, siis on see päris põnev ettevõtmine. Ronida mööda Kivestmäge üles, sealt saab ilusa vaate ja foto Haanjamaast, Vaskna järvest ja muidugi Vasakna turismitalust. Natuke mööda Haanja suusamaratoni rada edasi ja juba peakski paistma Suur Munamägi aga täna minu ettevõtmise esimesel päeval seda ei juhtunudki. Munamägi oli lihtsalt udus või müstilises suitsus. Olin koos poja Johanni ja koer Pipiga. Meie arvasime, et Suurel Munamäel elavatel härjapõlvlastel on lihtsalt saunapäev. Ja nagu Haanjamaal kombeks, siis ikka suitsusaun, mida küttes on kõik kohad suitsu täis. Meie olime omakeskis väga rõõmsad, et seda kõike nägime. Kui me sellest Johanniga omavahel arutlesime, hakkas koer Pipi lumes hullama ja püherdama, nagu oleks saunast lumme hüpanud.
Tänased fotod said tehtud ja loodame, et mul on seda püsivust aasta aega vastu pidada.
Tänane kuupäev on 11 veebruar 2014. See talv on olnult eriliselt lumevaene, mis on Haanjas küllaltki haruldane. Eelmise 2013 aasta 4 mail sai veel Haanja suusaradadel suusatada ja 11 mail oli juba 26 kraadi C Vaskna järves vesi. Talv läks kohe üle suveks. Aga sellel aastal on kõik teisiti, alles eile teatati Tartu Maratoni ärajäämisest. Õnneks Haanjamaal ikka lund veel on ja me ootame seda juurde.
Nüüd esimesed fotod selles fotomaratonis.

Suur Munamägi udus-härjapõlvlastel on saunapäev.

Vaade Vaskna talule, vasakul meie uus maja.

Vaade Vaskna talule ja järvele Kivestmäelt. Ees Johann Talis

Samblik puul

Erkroheline sammal oli valgel lumel väga kevadine.

Metsa all olid juba jänesekapsad väljas.

Johann vana paju peal ronimas. Meie kutsume seda paju pokupuuks.

Tore on ikka ülevalt alla vaadata.

Vaskna järv . Eemal püürhäll ja uisuväljak aga täna on ikka veidi vesine küll.

Lõkkeplats ja eemal Vaskna turismitalu külalistemaja.

Orienteerumismängu üks punkt, kus tutvustatakse suitsusauna. Sildi peal Haanimaa Suidsusanna nädala logo ja juhtlause. 

Lumememmed vaskna talu õues.

Vaade Vaskna talule ja Vaskna järvele.

Jõulud ja jõulutegemised Vaskna turismitalus 2013

Jõulukaktus õitseb imeliselt

Uusaasta suurel munamäel 2014

Jõulukirik Rõuges oli imeilus

Jõulunäitus

Päkapikud

Meie talu Eesti Naises

Kolmas advent

Vanaema Elleni tehtud tainas, Helena küpsetatud piparkoogid ja Helena , Miia ja Merli kaunistatud

Kuigi jõulud 2013 olid rohelised, sai neljandal advendil uisutada Vaskna järvel

Suureks sündmuseks oli Anu Raua näituse avamisõhtu Võrus Vana-Võrumaa muuseumis

Kuigi jõulud olid rohelised, sai enne jõulu ka lund näha

Oodatud lumekirme

Ujumine Vaskna järves 1 jaanuaril 2014

25 detsember

25

LENNUNDUSMUUSEUMIS

Lennundusmuuseum asub Tartumaal Haaslava vallas Veskiorus. Tegelikult on see ainult 16 km kaugusel Tartust aga mina ei olnud seal kandis kunagi käinud. Nüüd tuleb küll meelde, et midagi olen kusagilt nende tegemistest kuulnud aga väga uduselt. Tegelikult on see väga põnev ja huvitav koht kogu perele. Tegemist on eramuuseumiga ja tundub tõelist uskumatu, kuidas sellised suured lennukid sinna on saanud. Selle muuseumi kohta käib ütlemine, et kui midagi väga tahta, siis pole miskit võimatut.
Muuseum asub kõrgemal kohal, kust on ilusad vaated igasse suunda.
Muuseumi on võimalik osadesse lennukitesse sisse minna ja näha milline on lendurite ruum. Tegelikult ikka päris väike ja kõhedust tekitavad need tohutud osutid, seierid ja nupud, kes suudaks neid kõike meelde jätta.
Vähem huvitav ei olnud näha Ukraina endise peaministri Julia Timošenko VIP lennukit seest. Väga palju on erinevaid hävituslennukeid erinevatelt maadelt. Moodsaim Rootsi hävituslennuk Saab. Helikoptereid oli pisikestest, meie pojale parajatest kuni ikka tõelise hiiglaseni välja.
Kõige põnevam oli see, et lennuki võid osta ka komplektina ja nagu lego kokku panna. Valmis saab väga elegantne kollane  ülikerglennuk A-22.
Kes rohkem lugeda jaksavad, siis neile on välja pandud lennunduse ajalugu. Lihtsalt uskumatu kui palju hulljulgeid inimesi on maailmas elanud ja tegelikult ikka elab praegu ka.
Tegelikult tasub seda kõike oma silmadega vaatama minna, meie perele meeldis väga ja tänu meie pojale Kristjanile, kes meid sinna oma sünnipäeval viis.
Rohkem infot www.lennundusmuuseum.ee

Vaade teelt lennundusmuuseumile.

Lendurite tööruum on tegelikult väga väike ja neid mõõdikuid...

Johann ja tema mõõtu helikpter

TU 134

Ukraina peaministri Julia Timošenko VIP lennuk JAK-40

Vaade 

Hävituslennuk koos Merliga

Helikopter Mi-2 (Poola)

Väike ja suur

Tiiva all