Matk Luhasoosse

Küüvits õitseb

Sookail

Armas soomänd laudtee ääres

Luhasoo asub Kellamäe külas, Rõuge vallas Läti piiri ääres. Sinna on tehtud 4,5 km pikkune õpperada, mis kulgeb mööda laudteed ja mille ääres on rabaelu tutvustavad infotahvlid.
Meie läksime RMK Haanja infopunkti korraldatud matkale 15 mail ja ilm oli hommikul päris jahe.
Matkajuhiks oli Alvar Vodi, kes avas metsa-ja sooelu saladusi haani keeles. Huvitav oli kuulda, et metsas ei karjuta vaid kui on vaja midagi teistele hõigata, siis tuleb seda laulvalt teha. Samuti tuletas ta kõigile meelde, et looduses ei jäeta midagi enda järel maha, oli üllatav näha, ikka on veel Eestimaal, isegi peale Puhastustalguid, kes viskavad enda järel pudeleid, pabereid ja konisid maha. Seekord sai need jälle üles korjatud.
Soo ise oli väga ilus, oli just varsakabjaja küüvitsa õitsemise aeg. Turbasammal oli kohati imeilus, erkroheline, pisikesed küüvitsa roosad õied olid selle taustal väga õrnad.
Rabale kõige iseloomulikum taim- sookail veel ei õitsenud ja jaheda ilma tõttu veel iseloomulikult ei lõhnanud. Peale turbasambla olid ka teised samblad väga ilusad ja erksad. Tutt-villpea eelmise aasta valged villatutid andsid siin seal põnevaid valgeid laike.
Laudtee jõuab raba keskel oleva Mustjärve äärde, mille ümber kulgeb rada edasi. Järve vesi on tumedat värvi ja seda võib joogiks-söögiks kasutada aga mineraalainete vähesuse tõttu ta ei pidanud janu ära võtma. Eelmisel matkal käisime järves ujumas, meile väga meeldis, kuigi vette minekuga ja välja ronimisega oli pisut tegemist. Vanal ajal sood kardeti ja suhtuti suure kartusega, sinna mindi sõdade ja taudide eest pakku.
Keset sood asub Meiesaare nimeline saar, kus asubarmas matkamajake, kus saab ka ööbida, Kui meie matkaseltskond saarele jõudis olid seal majakeses ööbijad, kellel oli välja tehtud lõke, kus nad keetsid kannus teevett. Ka meie saime lõke ääres istuda ja ennast tule paistel soojendeda. Samal ajal Silver Näkk õpetas huvilistele, kuidas puu vanust saab spetsiaalse puuriga kindlaks teha. Suurematel lastel oli suur huvi selle meetodi vastu. Majakeses on ilus maakividest ahi, puud tuleb raja algusest ise kaasa võtta.
Meil oli kaasas pesamuna Johann ja meie hakkasime sama teed pidi oma tempoga tagasi minema. Teised läksid teise saareni üleujutust vaatama. Meie saime seda imeilusat turbaasammalt laudtee ääres imetleda. Turbasambla saab panna haava peale, ta on antibakteriaalne ja looduses häda korral abiks.
Pisikesed rabamännid on huvitavate kujudega nagu bonsaid Jaapani aias.
Väike Johann sai kõndimisega hästi hakkama, kuigi teda sai ka kordamööda süles  kantud, soovitaks Luhasoo matkarada väikeste lastega peredele, suuremad lapsed saavad juba väga hästi hakkama.

Maakividest ahi matkamajakeses

Matkajuht Alvar Vodi räägib turbasamblast

Alvar Vodi näitab kuidas puudel vanust mõõta

imeilus turbasammal ja jõhvikas

Laudtee läheb mööda Mustjärve kallast.Pildil Johann ja Miia

Varsakabi

Lapsed lõkke ääres

Samblapuu

Sookail

Küll on maitsev puder

Minu lemmik erkroheline turbasammal

Matka lõpus oli meile imehea pudru ja koogid Kaili Vodi valmis teinud. Kõigil olid kõhud väga tühjad ja toit maitses hästi. Suur tänu ks Krista Näkile RMK  Haanja infopunktist. Tasub külastada ja küsida nõu matkaradade kohta RMK kodulehelt kui ka infopunktist.