Eile maeti tuntud unearst Mae Pindmaa. Kuidagi on hinges suur kurbus Mae lahkumise päras. Mina Teda isiklikult ei tundnud, olime ainult teretuttavad, nii nagu Võrumaa majutusettevõtjad kõik on. Viimane mälestus on Maest Võrumaa orienteerumiskolmapäevakult, kus Ta tuli koos oma tütrega ja oli väga armas. Kõige raskem ongi lähedastel. Ei oska kohe midagi neile öelda, sest lihtsalt öelda minu kaastunne tundub kuidagi nii lihtne. Omast käest tean mis kaotusvalu tähendab ja kui raskelt või kergelt sellest üle saab. Öelda, et aeg parandab haavad on õige aga samas ka vale, sest kui sul pole mingit eesmärki, ei aita ka aeg. Mind aitas uute laste sünd ja töödesse pühendumine, ning aastaid hiljem on kergem juba öelda, et aeg parandab haavad.
Kõike head Sulle Mae juba uuel teekonnal!
 |
| Täna sadas vihma, nagu loodus kurvastaks ka aga need ilusd veepiisad, need on ilusad |
 |
| Kui sõnajaladhakkavad juba longu vajuma, siis see pisike sõnajalg metsas oli kuidagi kurb ja armas |
 |
| Vaade Vaskna turismitalule ja Vaskna järvele 12.10.14 |
 |
| Vaade Suurele Munamäele 12.10.14 |
No comments:
Post a Comment