Jõulukirik

 Ongi käes jõululaupäev. Oleme igal aastal käinud 24 detsembril kirikus ja surnuaias ning istunud koos oma perega jõululauas, lugenud luuletusi, laulnud jõululaule ja jaganud kingitusi.

Sellel aastal oli koroona tõttu kõik natuke teisiti. Kõhklesime kaua aega, kas minna sellel aastal kirikusse. Tavaliselt on Rõuge kirikus väga palju rahvast olnud, sellel aastal lubati ainult pool kiriku täituvusest. Samas uuendusena oli välja kiriku seinale pandud ekraan, kus näidati kõike mis kirikus sees toimus. Oli valida, kas minna kirikusse või vaadata väljast ekraanilt.

Meie ikka läksime kirikusse ja oli tõesti ilus jõulujumalateenistus. Laulmist ja kontserte ei soovitatud aga ilma Püha öö lauluta oleks natuke kurb olnud. Kõik inimesed olid maskides ja lauldi ka läbi maski. Minul tuleb kirikus alati selline soe ja mõnus tunne ja isegi natuke uni tuleb peale aga ma olen sellega aastatega leppinud ja isegi mõnikord lasknud silma südamerahuga minutiks kinni.

Peale kirikut on tavaliselt inimesi palju, kõik soovivad häid jõule, jagatakse sooja jooki. Sellel aastal oli imeline kerge lumesadu aga inimesed olid kiiresti läinud ja me olime jõuluvalges kiriku juures täiesti ainult oma perega. 

Peale kirikut läksime surnuaiale küünlaid viima. Jõulude ajal on surnuaed väga ilus ja natuke müstiline paik.

Perega söömine , laulmine, luuletuste lugemine ja kingituste avamine oli samuti nagu eelmistel aastatel sama rõõmus ja oodatud. Mina lugesin sama luuletuse, mida ma olen juba kakskümmend aastat lugenud aga mina ei olnud ainuke, mõni luuletus lihtsalt kulub pähe.

Homseni!

Lumi sadas maha ja liuväli sai lumiseks

 Meil on kõik maa valge ja loodus on pühadeks valmis. Kui lund ei olnud, siis Vaskna järve peal oli liuväli terve järve ulatuses, mine kuhu ihkad, kuhu tavaliselt minna ei saanud. Aga nüüd siis kõik see toredus lume all. kui ma pildistamas ära käisin, siis läksin suure käsi lumesahaga liuvälja järvele lükkama. See oli väga mõnus töö ja kuigi täna keegi uisutama ei tulnud, olin õnnelik väljas lumes mässates. Minu lumetõukamise ind nakatas Ahtit, kes tõi välja mootorsaha, mida pidi ennem veidi putitama ja unest üles äratama aga Ahti lükkas Vaskna peale uisutamise rajad. Johann kühveldas lund kokku ja lubas endale iglu teha, tüdrukud kelgutasid ja lumelauatasid kelguga nagu ammustel aegadel kui nad veel väiksemad olid.

Tuppa tulles panin liha koos köögiviljadega ahju, tegin kõrvitsat ja muidu süüa. Väljast tulles on ka oma tehtud söögil kohe parem mekk. Kingitusi hakkab juba kuuse alla tekkima ja juba homme ongi see päev käes, mida kaua on oodatud.

Homseni!

Jõulupuu ehted

 Olen aastaid jõulupuu ehteid imetlenud ja isegi erinevaid ilusaid jõulupuid spetsiaalselt vaatama sõitnud, nagu see oli eelmisel aastal. Käisime vaatamas Niguliste kiriku jõulupuud, mida ehtisid väga uhked erineva suuruse ja värviga linnud.

Minu lemmikud on tegelikult baleriini kujuga jõuluehted, need on nii graatsilised. Muidugi erinevad looma-ja linnukujukesed. Helena kinkis meile ühel aastal sätendavad jääpurikad. mis on samuti väga väga ilusad. Sellel aastal on meie kodune jõulupuu valgete ehetega ehitud, meie tütar Miia ehtis ja see sai kohe väga väga ilus. 

Ülemise rohelise maja jõulupuu sai kullakirju. Seal on ehteid erinevatest aegadest, ning mälestused erinevatest külalistest päris kaugete aegade taha. 

Täna tõin välja ka minu lapsepõlve aegsed ehted, mis on nii õrnad, kõige ilusamad polegi enam alles aga õrnus on südames ikka olemas.

Homseni!