Ongi käes jõululaupäev. Oleme igal aastal käinud 24 detsembril kirikus ja surnuaias ning istunud koos oma perega jõululauas, lugenud luuletusi, laulnud jõululaule ja jaganud kingitusi.
Sellel aastal oli koroona tõttu kõik natuke teisiti. Kõhklesime kaua aega, kas minna sellel aastal kirikusse. Tavaliselt on Rõuge kirikus väga palju rahvast olnud, sellel aastal lubati ainult pool kiriku täituvusest. Samas uuendusena oli välja kiriku seinale pandud ekraan, kus näidati kõike mis kirikus sees toimus. Oli valida, kas minna kirikusse või vaadata väljast ekraanilt.
Meie ikka läksime kirikusse ja oli tõesti ilus jõulujumalateenistus. Laulmist ja kontserte ei soovitatud aga ilma Püha öö lauluta oleks natuke kurb olnud. Kõik inimesed olid maskides ja lauldi ka läbi maski. Minul tuleb kirikus alati selline soe ja mõnus tunne ja isegi natuke uni tuleb peale aga ma olen sellega aastatega leppinud ja isegi mõnikord lasknud silma südamerahuga minutiks kinni.
Peale kirikut on tavaliselt inimesi palju, kõik soovivad häid jõule, jagatakse sooja jooki. Sellel aastal oli imeline kerge lumesadu aga inimesed olid kiiresti läinud ja me olime jõuluvalges kiriku juures täiesti ainult oma perega.
Peale kirikut läksime surnuaiale küünlaid viima. Jõulude ajal on surnuaed väga ilus ja natuke müstiline paik.
Perega söömine , laulmine, luuletuste lugemine ja kingituste avamine oli samuti nagu eelmistel aastatel sama rõõmus ja oodatud. Mina lugesin sama luuletuse, mida ma olen juba kakskümmend aastat lugenud aga mina ei olnud ainuke, mõni luuletus lihtsalt kulub pähe.
Homseni!
No comments:
Post a Comment