Imeliste puupinkide ja puukujude tee.

Olen nüüd paar päeva sõidus olnud ja kirjutamiseks pole aega olnud.

Eestis on palju kuulsaid teid-sibulatee, veinitee, saunatee. Kunagi Tartus turismikonverentsil tuli tutvustama esineja Austriast mooniteelt. Need kõik on väga põnevad ja tasuvad külastamist.

Esmaspäeval sõitsin Valka pojenge ostma. 

Tee ääres alates Sarust on bussipeatustes imelisi pinke koos puuskulptuuridega. Meil aega oli ja peatusime, tegime pilte ja pidasime piknikku nende pinkide juures. Kellel on vaja sõita Võrust Valga poole või Valgast Võru poole võtta aega nende imeliste pinkidega tutvust teha. Võtke kaasa piknikukorv ja valige välja oma lemmikpink ning ongi tore piknikukoht olemas. Soovitan väga.

Pinkide autor on Andres Ratasepp, keda ise kohtasin Kuningapingi avamisel ja kes oli väga avatud ja meeldiv skulptor-kunstnik. Rohkem infot saab www.puuskulptuur.ee

Endal ka väike unistus, ehk kunagi tekib võimalus Vaskna talu pojengiaeda tellida selline pojengihaldja pink. Unistama peab, mõnikord unistused täituvadki.

Sama tee ääres on väga armas ja eriline Postimaja Salong kohvik-käsitöö ja loovusekoht. Tasub seal peatada ja kohvi juua. Pärast hea tunne hinges.

Puu otsas ronimine

Hommik oli jahe ja hall, miski ei tõotanud nii kaunist ilma nagu hiljem tuli. Päike säras, taevas oli kaunilt sinine ja soojakraade oli ka piisavalt. 

Mina olin täna täiekohaga vanaema. Ainult hommikusöögi tegin ära ja koristasin ka aga edasi tegime kõike koos. 

Pühkisime õue lehtedest puhtaks, käisime koos lehti viimas uutesse permapeenardesse. Samuti kasvuhoones viinamarju ja tomateid söömas, ning maisihiiglasi ja kõrvitsaid imetlemas, kiikumas, mängutoas mängimas ning vana paju peal ronimas. Selle paju peal on küll kõik meie lapsed kui ka külaliste lapsed ronimas käinud.

Paju on vana ja vajus tee poole viltu, ning tormide ajal kartsime, et ta kellelegi peale ei kukuks. Eelmisel sügisel pidi Ahti vana paju suurema poole ära lõikama. Aga Ahtil tuli mõte, et jätab ronijatele sinna väikese platvormi. Sinna platvormile Leelo täna just nõudiski, sest ta oli issi ja Lumiga seal käinud. Vanaema pidas seda liiga ohtlikuks, ronisime madalamatel kõrgustel. Lumi muidugi pidi näitama, et tema saab ronida kasvõi puu latva, kui vajadust peaks olema. Sealt ülevalt ta kuulas kuidas Haanja 100 ratturid kihutades sõitsid.

Täna oli veel viimane päev kui päev oli pikem kui öö. Homme on päev ja öö ühepikad ja homme algab sügis ning peame sügisest pööripäeva.

Selline imeline päev oli siis täna

Hommik algas üsna hallilt

Selline vanasõna siis tänaseks

Lumi tundis rõõmu oma platvormilt alla vaadates

Leelo nõudis ka üles ronimist

Lumi ja Vaskna turismitalu

Leelo leppis lõpuks madalama kohaga

Lumi puu otsas

Ronimine on tore

Mina ka tahan kõrgele

Lumi ees ja Leelo järel

Maisitõlvik

Maisid kasvavad pilvedesse

Kõrvitsad ja maisid koos

Viinamarju söömas

Mängimas