Mina olin täna täiekohaga vanaema. Ainult hommikusöögi tegin ära ja koristasin ka aga edasi tegime kõike koos.
Pühkisime õue lehtedest puhtaks, käisime koos lehti viimas uutesse permapeenardesse. Samuti kasvuhoones viinamarju ja tomateid söömas, ning maisihiiglasi ja kõrvitsaid imetlemas, kiikumas, mängutoas mängimas ning vana paju peal ronimas. Selle paju peal on küll kõik meie lapsed kui ka külaliste lapsed ronimas käinud.
Paju on vana ja vajus tee poole viltu, ning tormide ajal kartsime, et ta kellelegi peale ei kukuks. Eelmisel sügisel pidi Ahti vana paju suurema poole ära lõikama. Aga Ahtil tuli mõte, et jätab ronijatele sinna väikese platvormi. Sinna platvormile Leelo täna just nõudiski, sest ta oli issi ja Lumiga seal käinud. Vanaema pidas seda liiga ohtlikuks, ronisime madalamatel kõrgustel. Lumi muidugi pidi näitama, et tema saab ronida kasvõi puu latva, kui vajadust peaks olema. Sealt ülevalt ta kuulas kuidas Haanja 100 ratturid kihutades sõitsid.
Täna oli veel viimane päev kui päev oli pikem kui öö. Homme on päev ja öö ühepikad ja homme algab sügis ning peame sügisest pööripäeva.
Selline imeline päev oli siis täna
Hommik algas üsna hallilt
Selline vanasõna siis tänaseks
Lumi tundis rõõmu oma platvormilt alla vaadates
