Meil Vasna turismitalus juhtu natuke aega tagasi selline erakordne jänkulugu. Kohe ma sellest kirjutada ei julgenud, arvasin, et jänkupojad ei jää elama aga nüüd on neil juba silmad peas ja jooksevad puuris ringi.
Lugu ise on järgmine. Meie talu üks vanemaid vabalt jooksvaid jänkusid on VANA HALL
 |
| Jänkumamma VANA HALL |
Sellel vabalt ringijooksval jänkumammal sündisid pisikesed jänkupojad, kuhu ja kuna, sellest meie ei teadnud midagi.
Meil on emane koer Pipi, kes leidis selle jänkupesa ja arvas, et üksi jäetud jänkupojad tuleb meile hoovi peale tuua, ühesõnaga nende eest tuleb hoolt kanda.
 |
| Meie koer Pipi |
Jänkupojad olid väga pisikesed, neil ei olnud karvu ega silmi peas. Meele tegi kurvaks see, et me ei teadnud tol hetkel kelle pojad need on ja kus on nende pesa. Õues on meil emased jänesed aga ükskord sai üks isane puurijänku välja.
Samal ajal oli meie ühel puurijänkul pojad olnud aga ainult üks jäi järgi. Panime tolle valge Jänkumamma juurde need neli pisikest jänkupoega, sest me teadsime, et oma ainukest poega ta veel tissitas. Kas jänkumamma jänkupojad endale kasulasteks võtab, seda me muidugi ei tednud. Tema ainuke pojake on hästi ümar ja pehme, ning temale panid lapsed nimeks OTT. Mõnikord võib jänkuema omadki pojad ära põlata, kui võõras lõhn juures on. Erakordseks tegi meie jänkuloo see, et võõras jänkuema võttis kasvatada ja toita võõrad pojad ja ka oma pojake on teiste vastu väga sõbralik. Väga armas kgemuas.
Homseni!
 |
| Teise puuri jänkud uudistavad, et mis toimub |
 |
| Pildiallkirja lisamine |
No comments:
Post a Comment