Sügis on käes aga õnneks on ilmataat väga lahke olnud ja annab meile nautida ilusaid soojasid ilmu. Kuigi ilmad on soojad valmistab sügis loodust tasapisi ette talveks, kus maad võtab rahu ja vaikus. Aga praegu on veel värve, tasapisi tulevad sügiselõhnad ja seened, need on imelised, on nad siis söödavad või lihtsalt ilusad või erilised.
Kus ma seda kõike tean? Muidugi käin ma ikka aeg-ajalt metsas vaatamas, et kas on mõni seen suureks kasvanud või tuleb lihtsalt soov metsa jalutama minna.
Eile kohtusin üle pika aja ühte armast külalist Olgat, kes küsis, et kas ma ikka Suurt Munamäge iga päev pildistamas käin. Pidin kurbusega tunnistama, et ei käi.
Õhtul meenutasin neid juba viie aasta taguseid igapäevaseid pildistamisi ja tundsin, et soov seda korrata oli suur, eriti seepärast, et film jäi kokku panemata.
Täna läksin oma armsale matkaringile ja rõõm kibuvitsapõõsast täis punaste viljadega ning pruuniks muutunud sõnajalgadest, seentest, lilleõitest oli ikka väga suur.
Kuna mulle väga-väga meeldib vaade ülevalt mäelt alla Vaskna järvele, siis seekord teen foto ka Vaskna talust ja järvest ning Suurest Munamäest ja muidugi kõigest muust mida põnevat näen või ka mis meil sünnib. Homseni!
Olen väga õnnelik, et jälle saab lugeda sinu imesoojaid lugusi ja näha sinu silmadega kõike, mis toimub teie Imedemaal!
ReplyDeleteTänud, olen ise ka nii õnnelik seda kirjutades. Eriti kui mõelda, et kusagil teisel pool on nii armsaid inimesi lugemas.
ReplyDelete