Hoitud tunne

 Täna on aasta viimane päev ja kuna õhtul on palju tegemist, siis kirjutan täna juba varakult tänasest päevast. Televiisorist tuleb iga-aastane film Õhtusöök ühele ja meie Johann nähes seda filmi hõikas rõõmsalt, et täna ongi aasta lõpp käes. Aastaid tagasi ma imestasin, et miks seda filmi iga aasta näidatakse aga nüüd saan aru, et need kes kalendrisse ei vaata aastalõppu maha ei magaks.

Tänasel Munamäe pildistamise ringil jäin seisma ühe puude perekonna juures, kus ühe männi all kasvas kadakas ja ta oli nii ilus ja hoitud näoga, kuigi oli teiste puude all varjus. Kadakas on üks vanadest kaitsepuudest, puidul on väga eriline ja meeldiv lõhn. Palusin kadakapuult kolm oksa aastalõpu lauale kaitsepuuks, teised oksad leidsin tee pealt lume pealt maast. Tuli ilus kimp tuulel puhutud oksakestest. Minu üks lemmikfilme on Kolm pähklit Tuhkatriinule ja kes on näinud, see teab, et Tuhkatriinule tõi õnne väike metsateelt sülle kukkunud kolm pähklikest. Ühel kibuvitsal olid marjad söödud, teisel olid kõik veel olemas ja ka seal oli üks kobar kolmekesi koos, just nagu muinasjutust. Hoidke südames muinasjutte, helgust ja ootusi, siis on alati midagi oodata ja tunned, et elu mis on sinu ümber, et just see ongi see kõige erilisem ja parem mis minule antud.

Head vana aasta lõppu!

Homseni!

Mälestused

 Kas sellest, et on 2020 aasta eelviimane päev ja täiskuu aga täna tubasid koristades ja voodipesu vahetades tuli mul väike härdumus peale. Tekikott mida ma tekile peale panin on üle 25 aasta vana ja meie talu algusaegadest. Sellel ajal ei olnud meil külalistele eraldi külalistemaja, vaid me pakkusime kodumajutust oma majas, oma tubades ja tegelikult ka oma voodis. Kuna võimalusi tollal nappis ja uut voodipesu oli tarvis, siis külastasin Tartus Abakhani poodi, kus oli selline leiunurk, kus müüdi väikeseid kangatükke soodsa hinnaga. Ostsin siniseid kangatükke ikka terve hunniku ja olin väga õnnelik selle ostu üle. Kodus näitasin kangatükke abikaasa emale, kes oli hea õmbleja. Ta ütles, et pangu ma muster kokku, et tema õmbleb ära. Nii saigi tehtud ja ilusad uued lapitehnikas tekikotte sai viis tükki. 

Täna kui ma seda tekikotti siis voodile panin, sain aru kui palju aastaid on üks armas voodipesu mu kaaslaseks olnud. On näinud meie talu arengut oma majast külalistemajja ja on näinud palju palju toredaid külalisi. Olen tänulik ka heale meheemale, kes mind alati toetas ja julgustas. Alati ta kiitis mu head maitset ja, et ma oskan ikka värve kenasti kokku panna, ennast ei toonud ta kunagi esile, kuigi ta aitas õmmelda, kududa, lapsi hoida, aeda korras hoida, loomi talitada. Kuigi turism tundus vanematele alguses natuke võõras ja kahtlus oli, et kas sellest ikka pere ära elab aga kuna meil oli selline usk külaliste majutamisse ja see, et nad meid üles leiavad, meile tulevad ja siia tagasi soovivad tulla ja kõik on nii ka läinud ja isegi paremini veel kui oskasime unistada tollal. Vot milliste mälestusteni võib üks armas eakalt väärikas tekikott viia. Loodan, et täna näeb ilusaid unenägusid selle tekikoti all üks väike armas poiss.

Homseni!

Rebaseurud talvel

 Täna tegime Kadriga natuke pikema matkaringi kui igapäevaselt. Tuli mõte üle vaadata kas rebaseurgude juures ka talvel jälgi on. Mets oli ilus talvine, vaatamata sellele et tuul natuke puhus lageda peal, metsas oli kõik üsna rahulik ja turvaline. Isegi mitme koha peal oli kuulda lindude hääli, minu kõrvadele kostus see kui tervitushüüded. Eks see linnuke teretas meid, kui tuttavaid, kes igapäev siin metsa all kõnnivad koos valge koeraga. 

Matkaraja peal oli matkajate jala-ja suusajälgi. Elu käib vaatamata talvele ning koroonale. Ma arvan, et mets on parim paik kus liikuda ja väljas üldse olla.

Samas rebaseurgude juures oli talviselt rahulik, ega pole aknast ka viimasel ajal neid reinusid näinud mööda silkamas küla poole aga ma loodan, et nad ikka olemas on ja omi reide teevad lihtsalt pimedamal ajal. Tore ikka kui mõni rebane aeg ajalt tähtsal sammul kõnnib, loomi on põnev vaadata, kui nad ei tea, et sa neid vaatad. Homme on täiskuu öö. Loodame, et taevas kuud näha ka on. 

Homseni!

Ratsuritäht hakkas õitsema

 Juba paar päeva on ratsuritäht andud märku, et kohe-kohe hakkan õitsema. Tõstsin ratsuritähe akna pealt laua peale, et hea kohe märgata oleks. Talvel on lilli vähe aga hing ikka igatseb seda lillede ilu. Esimesena hakkasid õitsema hüatsindid, nüüd on need lõpetamas õitsemist. Sibulad saab kevadel mulda panna ja eks näis siis kuna aias neid õitsemas näeb.

Jõulutähed on väga tänuväärsed lilled, kui vähegi hoolt kannad on nad silmarõõmuks kogu talve, sest värviilu annavad hoopis lehed ja õied on tegelikult väikesed ja tagasihoidlikud.

Flamingolilled oma punaste õite ja rohelise lehestikuga sobivad kenasti kaunistama jõuluaega.

Kuigi toas on ehitud kuusk ja muid kaunistusi, on õide puhkenud kenast õiest ka palju rõõmu ja elu.

Ilm jätkuvalt talvine, hommikul oli kena punane päikesetõus, päev küllaltki tuuline, metsas üks linnuke rääkis või laulis mulle. Nüüd õhtul sajab vihma ja teed muutuvad libedaks. Eks homme näis.

Homseni!

Talisuplus Vaskna moodi

 Täna on samuti Vaskna turismitalus rõõmus päev, sest laste kilkamist maja täis. Ei taha need turismitalud tühjalt seista, kohe kurvaks muutuvad. Nüüd viimased päevad külalised majas ja kõik palju lõbusam.Kes tulevad, kes juba peavad kodu poole sõitma sättima. Eriti armas oli kui külalised, kes alles koduteel olid, tagasi helistasid ja uue aja kinni panid. Enamus inimesi toob praegu Haanjasse ilus lumine talv, põhiliselt suusatamine, kelgutamine, matkamine, vahepeal ka uisutamine aga on ka ekstreemsemaid külalisi, kohalikke kui ka päris omi lapsi, kes soovivad ujuda ka talvel.

Ahti saagis siis Vaskna järve ääres jäässe suure augu ja ega neid suplejaidki pidanud kaua ootama. Nüüd tehakse ka teistele reklaami, et tasub ikka alustada tervislike eluviiside ja talisuplusega. Elame näeme kaua see minul aega võtab. Kommid peaks küll selleks aastaks ära peitma ja suusatama sooviks ka minna aga kõik vajab hoo võtmist mõnel inimesel aga rõõm, et mõned inimesed ei võtagi hoogu vaid lihtsalt haaravad härjal sarvist. Nii see on.

Homseni!

Jõulu kohupiima korp

 Jätkuvalt ilm ilus nagu jõulufilmis. Mägi, kus me eile koos perega kelgutasime, rajad olid kõik lume all ja külalised püüdsid paksus lumes uued rajad sisse sõita.

Täna oli toimekas päev. Peale hommikusööki külalistele tegin kaks tainast, ühe mitmevilja lihtsa saiataigna ja teise kohupiima korbi tegemiseks pärmitaigna. Ma olen selline kodukokk, kes eriti retsepti järgi ei tee, rohkem tunde järgi. Vahepeal vaatan retsepti ära ja siis teen ikka nagu tunne ütleb. Täna oli suur soov panna kohupiima sisse kookosehelbeid, kuid hoidsin ennast ikka tagasi, kuna esialgne soov oli teha traditsioonilisi või vanaaegseid ümaraid korpe, mida tegi minu ema ka lapsepõlves.

Käisin oma matkaringil ära, nautisin täiega lund, panin sauna puid ahju peale ja siis läksin mulgiputru ja korpe tegema. Miia, Merli ja Johann olid suusatamas. Merlil homme suusavõistlused Otepääl. Helena ja kadri olid matkamas ja hea on õuest tulla kui toit valmis. Minu arust said maitsvad ka ja peaaegu kõik söödi ära ka.

Helena ja Kadri käisid jääaugus talisuplust tegemas ja Johann ehitab ikka iglu, sõidab külalistele kelgurada ette ning söödab jäneseid.

Ahti lükkab lund oma hoovidest, samuti on suure tee peal sõitnud traktor meie teeotsa kinni sõitnud ja see tuleb lahti lükata, pluss igapäevane kütmine. 

Talv on tore, homseni!

Lumised Jõulud Haanjamaal

 Täna hommikul üles ärgates oli paks lumi maas. Ahti lükkas hoovi ja külaliste parkimisplatsi lumest puhtaks. Täna läksime pildistama kõik lapsed koos, sai kelgutatud, lumes tammede all kõiksust uurida, tasakaalulindil tasakaalu proovitud ja niisama lumes mässatud.

Külalised, kes tulid põhja poolt, kõigil oli hea meel valge koheva lumega jõulude üle. Kõik olid juba enne meil käinud ja taaskohtumine praegusel ajal on eriti rõõmustav.

Täna oli Haanjamaal palju-palju inimesi lumest, heast ilmast, suusatamisest, matkamisest, kelgutamisest, värskest õhust ja samuti heast toidust rõõmu tundmas. Kui kõik esimene pool toimub värskes Haanjamaa õhus, siis maitsvat kohalikku toitu pakub Suure Muna hubane kohvik, kuhu kindlasti tasub sisse astuda ja kasvõi tassike teed või kohvi koogi maitsta.

Johann püüab järve peale iglu ehitada ja Ahti läks jääauku tegema järve äärde, sest need armsad külma vee armastajad on juba natuke rahulolematud, et pole järve saanud sulpsata.

Hetkel käivad lauamängud, õpitakse uut Jõuluvanalt saadud lauamängu, meie peres on lauamängud au sees ja neid armastatakse mängida kui kokku saadakse.

Tegelikult meie peres Jõuluvana on selline salapärane mees kes toob kingid jõulupuu alla. Paar aastat on meie peres tehtud loosipakid, igaüks on teinud ühe kingituse ja see on ikka väga tore uuendus ja kergendus mulle. Mulle väga meeldib kingitusi teha aga paraku see jäi ikka igal aastal viimasele minutile ja oli hinges ka kahtlus, et kas saab õige kingitus. Samas ei ole kaotanud usku jõuluheadusse ja soovist teha või saada kingitus heast südamest. Sellel aastal sain erilise raamatu Tõesti sündinud lugu, metsiku pargiroosi õite leotise, mis lõhnas imeliselt, tsitruseliste nahahooldus õli, kunstniku disainitud linnuga kannu, kommid, punase pontšo. Kinke üles lugedes, saan ma aru, et mina sain kingitusi rohkem kui üks ja olen väga tänulik, et keegi on minu peale mõelnud ja nii kenad kingid välja valinud.

Homseni!