Monday, September 28, 2020

Õuna-pirni kook aprikoosimoosi kattega.






 Soojade päevade järel üllatas ilm täna hommikul väikese uduvihmaga. Sellele vaatamata viisin käterätid õue kuivama ja imede ime, peaaegu said päeva lõpuks kuivaks ka. Täna õhtul tulevad külalised ja homme on seminar meie talus. Vaja teha ettevalmistusi, toad koristada ja õhtusöök ettevalmistada. Magusaks teen täna õuna-pirni kooki aprikoosimoosi kattega, lisaks veel jäätis. Tavaliselt olen ma muretainale ladunud õunadest-pirnidest ühe kihi, aga täna paluti, et pealmine kiht oleks topeltkogus ja tainas all imeõhuke. Ainuke asi on kuidas selle raske koormaga kook plaadi pealt kätte saada nii, et ta ära ei laguneks. Kindlasti peab küpsetuspaberi alla panema, siis on võimalik ta koos paberiga panni pealt ära tõsta. Pirn annab koogile natuke teistsugust mõnusat maitset, samuti aprikoosi moos. Kahjuks oli sellel aastal pirne vähe ja täna panin koogile viimase pirni. Eelmine aasta saime kahelt noorelt puult pangitäite viisi pirne. Seda on lihtsalt raske uskuda, tegin väga palju moosi, sellel aastal on jätkunud ainult koogile aga ehk järgmisel aastal jälle. Koogist ühe foto jõudsin teha, köögis läheb aeg kuidagi käest, teinekord püüan rohkem. Aga metsarajal on iga lehe täpike ka nii ilus, et kohe kutsub pildistama.

Homseni!

Sunday, September 27, 2020

Suvine sügis.













 Sügis on käes aga õnneks on ilmataat väga lahke olnud ja annab meile nautida ilusaid soojasid ilmu. Kuigi ilmad on soojad valmistab sügis loodust tasapisi ette talveks, kus maad võtab rahu ja vaikus. Aga praegu on veel värve, tasapisi tulevad sügiselõhnad ja seened, need on imelised, on nad siis söödavad või lihtsalt ilusad või erilised.

Kus ma seda kõike tean? Muidugi käin ma ikka aeg-ajalt metsas vaatamas, et kas on mõni seen suureks kasvanud või tuleb lihtsalt soov metsa jalutama minna.

Eile kohtusin üle pika aja ühte armast külalist Olgat, kes küsis, et kas ma ikka Suurt Munamäge iga päev pildistamas käin. Pidin kurbusega tunnistama, et ei käi.

Õhtul meenutasin neid juba viie aasta taguseid igapäevaseid pildistamisi ja tundsin, et soov seda korrata oli suur, eriti seepärast, et film jäi kokku panemata.

Täna läksin oma armsale matkaringile ja rõõm kibuvitsapõõsast täis punaste viljadega ning pruuniks muutunud sõnajalgadest, seentest, lilleõitest oli ikka väga suur.

Kuna mulle väga-väga meeldib vaade ülevalt mäelt alla Vaskna järvele, siis seekord teen foto ka Vaskna talust ja järvest ning Suurest Munamäest ja muidugi kõigest muust mida põnevat näen või ka mis meil sünnib. Homseni!

Wednesday, March 25, 2020

MARJAPUNAPÄEV

25 märts on Paastumaarjapäev ja see oli vanal ajal tore naistepüha. Olen juba mitmeid aastaid kas oma pere tüdrukutega või meie naiste kogukonnaga seda püha pidanud.
Kuidas me siis seda peame?
Tavaliselt läheme päikesetõusu vastu võtma Kivestmäele. Sealt on ilus vaade Vaskna järvele ja ka päikesetõusu näeb sealt kõige paremini. Sellel aastal läksime mäele veidi hiljem, kui päike oli juba taevas. Riided on heledad ja punased või oma pere esivanematest pärandatud riided. Täna panin ma selga vanaema seeliku, valge villase jaki, kuhu peale panin punase tikitud vesti. Pähe valge kingitud mütsi koos roosipärjaga. Võib ehk tunduda, et veidi ülespuhutud aga minule on tähtis, et oleks midagi valget, midagi punast, midagi ilusat, midagi villast ja midagi esivanematelt.
Peale õues käiku ja looduse imetlemist lähen tuppa ja hakkan kas pannkooke või karaski vatsasid tegema. Sellel aastal tegin karaski pätsikesi. Tõesti väga head said.

Tainas
3 muna
1 spl suhkrut
1 tl soola
5 dl hapukoort või keefiri
5 dl või natuke tunde järgi, et saaks parajalt paks tainas
odrajahu ja kiirkaerahelbeid
1 tl söögisoodat
1 tl köömneid
ja siis ma lisasin tunde järele päevalilleseemneid, kõrvitsaseemneid ja linaseemneid
100 gr riivitud või pisikesteks tükkideks tehtud juustu.
Mina segasin kõik toiduained kokku ja küpsetasin eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures kuni pealt olid ilusad pruunikad ümarad pätsid.

Vanal ajal öeldi, et ümaraid kooke tehes tulevad sügisel ilusad kõvad kapsapead. Soovin ka sellel aastal erinevaid kapsaid kasvatada, siis tuli ju küpsetamisega tegeleda.
Naistepühade ajal jõid naised punast jooki. Ka minul oli võtta hea Uue-Saaluse mustsõstra vahujook Ruben ja uskuda paremasse tulevikku. Ka vaher jookseb ja seda mahla oleme sellel aastal joonud liitrite kaupa.
Ilusat Marjapunapäeva kallid naised!

Kivestmäel istumas ja Vaskna järve imetlemas

Taamal Vaskna järv ja talu

Seljas on mu vanaema seelik

Koos Lumega Kivestmäel

Okstering metsas, mille talvine perede laager tegi metsa

Otsi pildil liblikas üles, siis saad teada milline suvi tuleb.

Paremal tee kõrvalt läheb üles Kivestmäele

Tänased karaskid

Karask koos punase mustsõstra vahujoogiga.


Monday, March 23, 2020

KEVAD ON KÄES

Perenaine Margit Kivestmäel Taamal vaskna järv ja talu

Minu lemmikkohake matkarajal

Suur Munamägi kevade ootuses

Talvevaip sai kevadevaiba vastu välja vahetatud.

Puhkenurgake suures saalis

Otsin looduses ilusaid rohelisi värve

Jänkud külalisi ootamas

Jah, kevad on alanud

Talvel meisterdatud jõulupärg oli veel nii värske, et sai kollase-roosa tuunimise ja sobib hästi uksele

Sinililled õitsevad juba Haanjamaal Vaskna järve ääres
Vaatamata eriolukorrale Eestis, Euroopas ning ka paljudes paikades maailmas on kevad ka meile jõudnud. Niipalju on olukord paremuse poole muutunud, et päike paistab juba mitmendat päeva ja julgetakse broneeringuid teha juba suveks. See on märk, et vaatamata kõigele on inimestel lootus, et ükskord viirus ikka taandub ja inimesed võivad taas kodudest välja tulla ja peale töö saavad ka reisida ning puhata. Nagu igal aastal kaunistame ka sellel erilisel kevadel Vaskna talu kevadevärvidesse, et rõõm ja lootus püsiks hinges nii meil kui ka külalistel, kes meid internetist näevad. Elame veel.