Täna sadas vihma, nii uduvihma kui ka tavalist vihma. Ilm oli pilves ja päike ei näidanud ennast kordagi. Kuigi õhtul oli kohe- kohe täiskuuks saav suur kuu keset taevast ja miski ei ennustanud, et täna on kõik teisiti.
Hommikul vastasin kirjadele. Enamuses kirjades küsitakse jõuluaja kohta. Peab hakkama tasakesi jõuluasjadega tegelema, kuigi hinges on esmalt veel taas saabuv hingedeaeg.
Oleme iga aasta kaunistanud meie armsa talu jõuluehte. Oleme sellest ise palju rõõmu tundnud ja paistab, et külalised ka. Kindlasti kirjutan sellest kui esimese koti välja toon.
Täna metsa minnes oli mu tuju päris kurb. Pojengiaias sai kaevata vähe ja väike kurbus hiilis hinge. Aga mis toimus matkarajal. Vaatan veidi mossis näoga helerohelisi ja kollaseid sarapuupõõsaid tee ääres ja metsas. See värv oli nii rõõmuandev, et tuju läks kohe rõõmsaks. Mõtlesin, et huvitav kas metsloomad ka looduses ilusaid vaateid ja värve naudivad. Ei tea aga huvitav oleks teada.
Sarapuu lehed võivad olla suured kui taldrikud, nad on mõnusalt karvased ja enamuses pruunikal maapinnal mõjub nende erkroheline ja kollane värv tujutõstvalt. Tõesti huvitav, et looduses on igal puul oma aeg kuna ta saab särada ja paista teiste seas silma. Nii see on ja homme jälle uus päev!
No comments:
Post a Comment