Tänane plaan oli minna Vällamäele matkama ja mitte ainult neid radu mööda mida peremees Ahti tavapäraselt külalistega on matkanud vaid vaadata üle RMK matkatee märgistus Vällamäel, et kui külaline sinna omapäi matkama läheb,et kas kõik on arusaadav.
Enne matkamist lasin tänase päeva moto tõmmata Johannil. No see tuli ikka väga imelik, aga aega oli matkal mõelda, et kuidas keegi sellest aru saab.
Tänase päeva MOTO. ÕNN ON SEE, KUI ÜKS JAMA ON LÕPPENUD JA TEINE POLE VEEL ALANUD.
Ilm oli matkamiseks justkui loodud, päike paistis, taevas oli sini sinine, lombid olid jääs ja maa oli niisketes kohtades põnevalt kristalseid moodustisi loonud. Alustasime matka mööda Haanja suusamaratonirada mööda Trolla küla suunas. Aastaid tagasi leidsin seal metsas, maa sisse kaevatud punkrimoodi ehitise. Praeguseks on see väga lagunenud ja varsti enam ei saa arugi mis seal kunagi olnud on.
Maa oli ka märjemates kohtades külmetanud ja kusagil jalad märjaks ei saanud.
Eelmisel aastal on ikka hea käbiaasta olnud, mõned kuused ei paista käbide tagant väljagi. Vällamäele saime kergesti ja matkatee tähistus hakkas ka poole tee pealt pihta. Käisime Vällamäe matkaonni juures, kus tegi joogipausi ema väikese pojaga. Kuna on koroona viiruse aeg, siis tervitasime ja läksime edasi. Soovisime minna Eesti kõige sügavama sookese alt "taevatreppi" mööda Vällamäe tippu. Sooke kandis kenasti ja me jäime seal jõhvikaid maiustama. Küll need olid ikka talvega magusaks muutunud. Imelik on see, et magusad marjad nagu maasikad muutuvad sügavkülmas hapumaks ja jõhvikad muutuvad külma käes (kevadel soos)magusamaks. Hakksime tippu ronima. Tipus on palju "puuslikke", need on puust kujud, mille on teinud Haanja kooli lõpuklassid. Nii juba pikemat aega. Igal klassil oma ja nimed on ka igal lõpetajal ise sisse noaga uuristatud. Eelmine aasta lõpetas Merli ja nende kuju seisis kohe raja ääres. Miia klassi kuju me ei näinud aga Miina klassi puu vaatas suurte silmadega meid.
Ema pojaga olid meile järgi jõudnud, pojal oli luup käes ja ta uuris oma kõrguselt loodust huviga. Jääb ainult rõõmustada, millised toredad noored on sirgumas.
Meie läksime matkarada mööda alla, et minna ümber sookese ja hakata tagasi kodu poole minema. Ema pojaga soovisid teha mööda Vällamäe matkarada ring ja jõuda parklasse tagasi. Meie teed läksid lahku. No küll oli ikka pikk laskumine, pole ime, et siin Eesti suusatajad imiteerimas käivad, nemad küll võtavad seda tõusuna, sest ega vist teist nii pikka ja kõrget tõusu Eestimaal polegi. Nägime veel küll ühte kuivanud kuuske, millel omal ajal latv murdunud oli. Aga oh imet, asemele oli kasvanud koguni 5 uut latva, Ahti kes palju metsas käib, ütles, et enne ei olegi niisugust kuuske näinud. Kahjuks oli kuusk siiski ära kuivanud.
Tegime soole ringi ja jõudsime selle kohani, kus me soo peal jõhvikaid sõime ja saime kokku ema ja pojaga. Nemad pidid minema küll ringi peale aga kurtsid, et silte enam ei märganud ja otsustasid sama rada pidi tagasi tulla. Meie ei soovinud just sama rada kasutada ja tegime soole ringi peale ja nüüd olime jälle koos.
Onni lähedal oli teisi peresid koos lastega matkamas. Vällamäel on palju teesid ja on ka RMK matkateele juhatavad sildid, ma ei tea kas kõigile see sildistus väga lihtne ja selge on, kes tulevad Vällamäele lihtsalt matkama, et teha üks ring. Meie oleme seal palju käinud aga täna kogesin, et ema seda ringteed üles ei leidnud, kuigi vaatas ka internetist. Ta ütles, et poja on väike ja ei julgenud väga kaugele seigelda, mis ongi õige otsus. Mina pean kunagi sinna tagasi minema ja vaatama , et kas see ringtee ka ikka märgistatud on. Arvan muidugi et on, sest olgem õnnelikud, et Eestimaal niipalju hoolitsetud matkaradasid on, kus vabalt võid matkata. Meie seadsime nüüd suuna kodu poole ja küll oli ikka hea koju jõuda. Ahti oli hommikul toas ahju kütnud ja mina panin sinna ahjupotiga kartulid ja sibulad sisse. No küll oli hea kui maitsev söök oli valmis ja pool pudelit värsket vahtramahla ka jooksnud. Tühi kõht on ikka kõige parem kokk.
Et see eelnev kõik juba isegi hea ole, oli Ahtil enne ka saunaahju tuli tehtud ja väsinud keha sai lava peal mõnusa kosutuse. Meil on uus ja ilus saun ja kõige ilusam on see vaade Vaskna järvele sealt lava pealt. Seda saate ükskord kindlasti tulla vaatama ja kogema ja seda ma ütlen, et see ka hea on.
Homseni ja elame veel!
Margit Utsal
 |
| Õhtul jõudsin veel Johannil täna tõmmatud motost ka laud valmis sehkendada. |
 |
| Kuusk, kus oli niipalju käbisid |
 |
| Miina klassi "puuslik", kenade suurte silmadega matkajatest rõõmu tundmas |
 |
| 5 haruga kuusk Vällamäel |
 |
| Margit ja Johann Vällamäe tipus. Taga vaatab Merli klassi "puuslik" |
 |
| Taelade kortermaja Vällamäel |
 |
| Vällamäe sooke |
 |
| Lombi peal oli jääkaan moodustanud nagu orienteerumiskaardi koos kõrgustikuga. |
 |
| Vana punker metsas, või mis sellest järele jäänud on |
 |
| Vaher jooksebja mahl on ikka väga magus |
 |
| Lava pealt on ilus vaade Vaskna järvele |
No comments:
Post a Comment