Maal meie talust aastast 1992

Täna on meil seminar talus ja käed ja jalad tööd täis. Aga sellegipoolest soovin näidata ühte maali, mille Ahti eile mingit asja otsides leidis. Olin selle olemasolu unustanud ja ei mäleta, kas ostsin ise selle või keegi kinkis aga huvitav on see, et see kunstnik on meie õuel käinud, kuigi esimesed külalised võtsime vastu alles 1993 aasta 5 juunil. Muidugi käis ka enne seda inimesi niisama külas ja mõni tuli kalale ja mõni matkas niisama.

Samas on siia maalile jäänud minu kivitaimla ponnistus, mida ma kivide vahele püüdsin luua aga lastele meeldis kivide peal hüpata ja muidugi vahel ka ja kivitaimlast asja ei saanud aga maali peale mu töö ikka jäi. Iga aasta tuleb kivide vahelt välja üksik märtsikelluke, mis vana aega meenutab.

See ongi see salapärane maal aastast 1992

Sama koht aastal 2024 septembris

Need kivid mille vahele püüdsin kivitaimla teha aga olid lastele nii ahvatlevad.

Selle maali kinkis meile üks kunstiõpetaja Leekpea peale siinset kunstilaagrit. Ka see koht on väga äratuntav looduses. Seda on nii mõnigi kunstnik veel maalinud, on isegi maalitud paikade kunstiraamatus sees ja inimesed on seda vaadet otsima tulnud.

Täna seda vaadet enam pildistada ei saa, sest õues on pime ja kuu on väljas.

Ainult kuu piilub

Tänavu sain kingituseks sellise joonistuse ühelt meie külaliselt. See tegi ikka väga südame rõõmsaks. Koolis paluti joonistada ühte lemmikkohta ja siin ta on.

See on teine sellel aastal kingitud akvarellmaal, mille andis üle kunstnik ise sügava kõnega aga kingitus ise oli terve grupi poolt välja valitud.

Nii need maalid meie juurde tulevad.

Ükskord püüan ise ka meie Vaskna järve maalida, eks näis.

Kohtumiseni Vaskna talus, pintslid käes.