Seminar sai läbi ja pärast toitude valmistamist tegin ühe tiiru pojengiaias, et lihtsalt imetleda suviselt sooja septembrit ja vaadata, et mis meil ka õitseb. Õitsevad sügisastrid, jorjenid , tageetesed, kosmosed, kukeharjad, roosid ja hortensiad. Kindlasti jäi midagi mainimata. Kui ma koroonaaastal selle pojengi kolektsiooniaia lõin, siis kohe ju polnud niipalju õitsejaid nagu nüüd on. Mõtlesin, et joonistan ümaratesse peenardesse erinevat värvi lillede lillehaldjad. Osadesse peenardesse ostsin ka kujukesed, mulle lihtsalt meeldib kui on värve ja muinasjutte meie ümber.
Minu lapsepõlve lemmikmuinasjutus oli ka juttu imelisest aiast, mis oli nii ilus, et kui sinna keegi surelik saigi, siis ta ei suutnud sealt enam lahkuda, sest kõik oli nõiduslikult ilus aga sellest muinasjutust mõni teine kord.
Punaste lillede haldja kõrval õitseb punane roos.
See roosike sai kunagi Maximast ostetud, ei lõhna aga õitseb alati niikaua kui võimalik, kasvõi detsembrini ja kui teistele tulevad lehetäid, siis temakesele ei ole kunagi näinud.
Imelised sügisastrid
Roosade lillede haldjas
Mõni kujuke ka lillede sisse
Valminud pojengiseemned. Kui need panna mulda ja õnneks läheb ja nad tärkavad ja sa neid imepisikesi taimekesi umbrohu pähe välja ei kitku, siis 7 aasta pärast võid pojengi õitsemas näha.
Vaade külalistemajale pojengiaiast
Kõige pikemaaegsem ja tänuväärsem õitseja pojengiaias-sõrmkübaralill
Suvi jätkub!
No comments:
Post a Comment