Tagasi kodus Hollandi suurelt lillepeolt

Meil õnnestus enne kiiret hooaega Hollandis suurest lillepeost osa saada. Üle maailma oli tulnud tohutult palju inimesi kuulsat Keukenhofi lilleaeda imetlema. Põhilisteks õitsejateks olid tulbid, nartsissid, hüatsindid, kuid ei puudunud ka ratsuritähed, hortensiad ja muud ilusad lilled. Selle aasta teemaks oli Saksamaa kuulsad filosoofid ja heliloojad. Eelmise aasta teemaks oli olnud Venemaa, ikka selleks et erinevatest riikidest huvilisi saada. Muidugi nendest huvilistest seal puudu ei olnud, rahvast oli tohutult palju, busside platsil otsa ega äärt näha polnud. Õnneks oli territoorium suur ja kõigil oli koht kus olla ja uudistada. Seda aeda täiendasid kõrvalolevad tulbipõllud, mida sai imetleda tuuleveski platvormilt. Kõigele sellele andis mõnusat hõngu tore leierkast-mees nagu orkester ja sillerdavad purskaevud. Kõik oli suurejooneline ilus ja kevadine.
Ja kui te mõtlete, et see on lilledega kõik, siis Te eksite. Tulemas oli päevanael-suur lillekarneval, mis sõitis mööda maanteed külast külla ja nii 40 kilomeetrit. Kõik teeääred olid tulvil inimestest, nii suurtest kui väikestest, kes olid tulnud lilledega kaunistatud autosid ja karnevalilisi tervitama. Karnevali teemaks oli muusikalid ja igal autol oli erinev kujundus Helisevast Muusikast kuni Mamma Miani välja. Minu lemmikuks oli Alice Imedemaal oma erilise seenekujundusega ja kõik ikka lilledest. Tasub minna vaatama kui võimalust ja soovi on.
Õnneks kodu jõudes olid suured lumemäed kadunud ja kena kevad käes aga riisumist jätkub kogu nädalaks.

Roosad tulbid, ühed mu lemmikud

Jänes Keukenhofi aias

Aiastiilide näiteid

Tulbiväljad Keukenhofi aia kõrval

Saksamaa kuulsad poeedid ja filosoofid

Ja mida Teie valite?

Viglatoolid ja uskumatult mugavad

Ka tordid olid lilleaias olemas

Kevadpühade teema oli täitsa au sees

Vana puu oli lillekujunduses palju kasutatud

Pikad looklevad lillepeenrad

Muusikat tegi vana leierkast.

Vaated Keukenhofi aiale

Ja kuhu veel lilli ei pandud

Lillekarneval ja üks minu lemmikutest

Alice Imedemaal ja kaa kõik lilledest

Lennuk ja ikka lilledest

Ahti koos lillelaevaga

Grease

Suured lillesüdamed

Homme Hollandi reisimuljed jätkuvad...
Rohkem infot Keukenofi aia kohta leiate http://www.keukenhof.nl/

Puust laevuke ja kevadised veed.

Elame tõesti põneval laiuskraadil, sest kogu aeg on midagi oodata ja iga päev on midagi teisiti. Alati jõuad millegagi väga ära harjuda ja jälle uut ootama hakata. Nii on lumega, lindudega, soojaga. Mina, kes ma sügisel nii ootan lund, terve talve olen lume üle õnnelik, siis nüüd kevadel ootan rohelust, hiirekõrvi, linnulaulu ja imede ime ka käed mullaseks teha. Muidugi peab unistama ootama ja igatsema, aga samas peab ka rõõmu tundma sellest mis hetkel olemas on. Veed vulisevad ja lapsed tunnevad sellest väga suurt rõõmu, kui saavad lombis või kraavis laevukest ujutada. Tegelikult on ka selle laevukese meisterdamine väga mõnus tegevus. Minule meeldivad sellised lihtsamad männipuukoorest süvendatud laevukesed, aga toredad on sellised põhjalikud laevameisterdamised, kuigi ega sedasorti laevukesed ikka kunagi päris valmis saa, välja arvatud päris hingega tegijatel. Meie pere muutus laevameisterdamise usku Muumimaa lähedal olevat Seiklussaart külastades, kus ühes mõnusas vanas kalurikülas sai lihtsatest vahenditest laevu meisterdada. Oi kuidas me ehitasime ja puurisime ja uurisime ja valmis saime need toredad laevukese. Saime neid meres ujutada aga kaasa võtta kahjuks ei saanud, sest ees oli veel pool seiklusrajast ja asju ka piisavalt kaasas. Otsustasime, et kui koju jõuame, teeme samasuguse toreda laua, kus laevukesi meisterdada saab ja ise hakkame neid pidevalt puhkepäevadel tegema. Tegelikkuses me kahjuks sellise lauani jõudnud ei ole aga lapsed koos isa Ahtiga on selliseid toredaid laevukesi teinud küll. Muidugi kodus nad püüdsid sellist väga ilusat laevukest teha, mis ühekorraga valmis ei saanud.
Vana-aja päeval Vastseliina lossivaremetes sai Merli suureks rõõmuks ka puukoore paati teha ja seda ta meisterdas väga andunult pikka aega.

Ka metsast leitud kooretükk võib olla tore paadike

Miia paadikest ujutamas

Nüüd on ka Merli liitunud ujutamisega

Juba saab puudel turnida ja veel saab harrastada lumehüppeid

Lumi tuleb kummikutest välja raputada

Johann oma esimest sõitu tegemas issi abiga ja Miiaga võisteldes



ka koer Pipi on ronima tulnud

 Igaljuhul tasub emadel ja isadel minna metsa otsida mõne vana männi juures mahapudenenud koort ja pärast teha sellest armas paadike(parem on teha kui süvendamiseks osta spetsiaalne tööriist) ja minna seda koos siis ujutama. Sellel ajal saab jahutada laste veehuvi ja samas rääkida ka veega seotud ohtudest. Koosoldud jääb eluks ajaks meelde nii lastele kui ka vanematele.

Kevadine aprillihommik

Täna paistis päike juba hommikul vara voodisse ja nagu sosistas, tule õue mind tervitama. Sellest paitusel ja sosinal oli mulle mõju, tõusin ruttu ja võtsin fotoka kaenlasse ja läksin Vaskna järve äärde uudistama, kui kaugel see jää minemine või sulamine on.
Kuigi päike oli kevadiselt soe ja mõnus, oli öö olnud jahe ja kohtadel kus lund oli, lumi kandis peal. Kaugelt paistis ka järv üsna talvine aga lähedalt oli näha kevade märke küllaga. Lootsin näha ka meie järve sookurgi, keda Ahti oli juba näinud nädala algul. Hommikul mul neid näha ei õnnestunud, seevastu oli õhk teiste linnukeste laulust lustlik ja rõõmus. Kuldnokad istusid kõrvuti oksal ja laulsid teineteise võidu, päris tore kuulata ja vaadata.
Järveäärne lõkkekoht ja tünnisaun peesitasid mõnusas üksinduses, paadid olid juba ka lume alt väljas aga vesijalgratas oli veel lume all. Jääauk mis talvel oli saunalistele väga tähtis koht, oli samuti üksinda päikesepaistes. Järve äär oli juba lahti, uurisin ega mõnda kalakest silma ei hakka aga ei olnud veel kedagi kohal.
Taevas oli kohati hele-hele sinine ja õhk aasta parim ja puhtaim.
Jalutades jõudsin jälle talu juurde tagasi, vaatasin väljapanekud üle. Mulle meeldib väga servamatta laudade peale joonistada nii rahvakalendri tähtpäevi, jänkusid, päkapikke ja inimesi ja ma panen need tööd õue seinte peale välja. Samuti on meil seal vanast ajast Karini ja Elmari tööd, taimevaibad, vanad tööriistad, hoburauad ja samuti ühed jalarauad, mida külalised väga uudistavad.

järveäärne lõkkekoht

tünnisaun Vaskna järve ääres

Tünnisaun seestpoolt

Paadid juba lume alt väljas

Vesi on juba väljas

jääauk tünnisauna juures

Vaskna talu külalistemaja

Seinapildid kaminasaali seinal

püünised on nüüd õnneks pildi sees

hoburaua pilt

Kuldnokad

Kuldnoka pesakastid

Täna tõotab ilus päev tulla, päeval teeme ettevalmistusi uueks nädalaks ja õhtul kütamesauna. Ühed head sõbrad lubasid ka külla tulla. See on minu Tartumaa vanaema iidne tarkus, et tee pühapäeval kokkuvõtted olnud nädalast ja tee positiivsed plaanid uueks nädalaks. Meid ootab uuel nädalal ees tore ja õpetlik reis, mõtle Sinagi oma uus nädal ilusaks ja lootustandvaks isegi siis kui hinges on kurbus.

Mutid on lume all kõva tööd teinud.

kindatibu

teine kindatibu

juba on terassil hea lugeda

liivakast on juba laste meelispaik

kui teised mutimullahunnikuid laiali ajasid siis mina koristasin rohelist tuba

mutimullahunnikuid laiali ajamas

märtsikellukesed lihavõttemaal

on ikka tulemine...

ja teised ka...

potis on hulga lihtsam

6 aprillil tuli meile toonekurg tere ütlema, otsi üles, valge kase taustal. Ja vaata kui lumine veel kolmapäeval oli..

valge toonekurg meie maja juures

Õnneks hakkab suur lumi taanduma ja järjest rohkem ja rohkem rohekat maad paistab välja. Meie peres oli see esimene väike talgupäev, kus kõigile peale minu ja kaheaastase Johanni anti rehad kätte ja mutimullahunnikute laialiajamine võis alata. Mina sain kuidagi kõrvale hiilida, sest pidin külaliste tuba koristama ja Johanni peeti veel liiga nooreks ja lubati tal liivakastis mängida. See on uskumatu kui palju rõõmu lumealt vabanenud liivakast võib lastele valmistada. Tüdrukud tulid ühel päeval koolist ja Merli ei tule ega tule tuppa, tema oli märganud vabanenud liivakasti ja jooksis sinna kohe mängima. Eelmisel aastal tellisime uue koorma valget Piusa liiva ja popp on ta laste seas jätkuvalt ka sellel aastal. Suur osa mutimullahunnikutest sai laiali aga jäi veel teha ka. Varsti algab riisumine ja muud kevadised tööd aga see on tore. Ainult sellel aastal on Johannil kiired jalad all ja koguaeg peab silma peal hoidma. Praegu on veel järvel jää peal aga nõrk muidugi. Loodame, et keegi peale seiklema ei lähe. See oli umbes viisteist aastat tagasi kui järv oli täiesti nõrga jääga ja lund ei olnud enam kusagil, kui kusagilt ilmus välja üks kalamees ja astus üle järve, mitmes kohas kukkus ta põlvini sisse ja meil Ahtiga oli suur hirm,et võib ära uppuda. Päästa oleks ka väga raske, sest ta oli keset järve ja tollel ajal ei olnud meil telefonigi, mobiilist rääkimata. Õnneks see mees pääses eluga, ei tea mis tal peas oli aga loodame, et sai õppetunniks.
Imestan ikka varakevadiste lillede üle, kuidas nemad küll teavad seal paksu lume all võrseid ülespoolesaata, mõnikord läbi jäätunud lume. See elujanu ja kevadeootus paneb ka ennast tegutsema, sest miks me siia ilma oleme tulnud, ikka selleks, et elust rõõmu tunda ja kui see pole alati võimalik, siis käega lüüa ikka ei tohiks.

natuke naljakas jänkutüdruk

Käed tahavad ikka väga meisterdada kevadisi tegelasi ja kaunistusi. kuid kõik nad tulevad minulikult veidike naljakad välja. Hetkel teen vanadest paarilise kaotanud kinnastest tibusid, päris armsad saavad, hetkel on üks sõrmik käsil, küll nendest sõrmedest saab hulga linnukesi. Seda tööd saab teha kui vaatad õhtul telekast uudiseid või mõnda filmi. Soovitan ka Teil mõni tibu, kana või jänkuke valmis teha, väga teraapiline nokitsemine igatahes.