Saturday, April 9, 2011

Mutid on lume all kõva tööd teinud.

kindatibu

teine kindatibu

juba on terassil hea lugeda

liivakast on juba laste meelispaik

kui teised mutimullahunnikuid laiali ajasid siis mina koristasin rohelist tuba

mutimullahunnikuid laiali ajamas

märtsikellukesed lihavõttemaal

on ikka tulemine...

ja teised ka...

potis on hulga lihtsam

6 aprillil tuli meile toonekurg tere ütlema, otsi üles, valge kase taustal. Ja vaata kui lumine veel kolmapäeval oli..

valge toonekurg meie maja juures
Õnneks hakkab suur lumi taanduma ja järjest rohkem ja rohkem rohekat maad paistab välja. Meie peres oli see esimene väike talgupäev, kus kõigile peale minu ja kaheaastase Johanni anti rehad kätte ja mutimullahunnikute laialiajamine võis alata. Mina sain kuidagi kõrvale hiilida, sest pidin külaliste tuba koristama ja Johanni peeti veel liiga nooreks ja lubati tal liivakastis mängida. See on uskumatu kui palju rõõmu lumealt vabanenud liivakast võib lastele valmistada. Tüdrukud tulid ühel päeval koolist ja Merli ei tule ega tule tuppa, tema oli märganud vabanenud liivakasti ja jooksis sinna kohe mängima. Eelmisel aastal tellisime uue koorma valget Piusa liiva ja popp on ta laste seas jätkuvalt ka sellel aastal. Suur osa mutimullahunnikutest sai laiali aga jäi veel teha ka. Varsti algab riisumine ja muud kevadised tööd aga see on tore. Ainult sellel aastal on Johannil kiired jalad all ja koguaeg peab silma peal hoidma. Praegu on veel järvel jää peal aga nõrk muidugi. Loodame, et keegi peale seiklema ei lähe. See oli umbes viisteist aastat tagasi kui järv oli täiesti nõrga jääga ja lund ei olnud enam kusagil, kui kusagilt ilmus välja üks kalamees ja astus üle järve, mitmes kohas kukkus ta põlvini sisse ja meil Ahtiga oli suur hirm,et võib ära uppuda. Päästa oleks ka väga raske, sest ta oli keset järve ja tollel ajal ei olnud meil telefonigi, mobiilist rääkimata. Õnneks see mees pääses eluga, ei tea mis tal peas oli aga loodame, et sai õppetunniks.
Imestan ikka varakevadiste lillede üle, kuidas nemad küll teavad seal paksu lume all võrseid ülespoolesaata, mõnikord läbi jäätunud lume. See elujanu ja kevadeootus paneb ka ennast tegutsema, sest miks me siia ilma oleme tulnud, ikka selleks, et elust rõõmu tunda ja kui see pole alati võimalik, siis käega lüüa ikka ei tohiks.
natuke naljakas jänkutüdruk
Käed tahavad ikka väga meisterdada kevadisi tegelasi ja kaunistusi. kuid kõik nad tulevad minulikult veidike naljakad välja. Hetkel teen vanadest paarilise kaotanud kinnastest tibusid, päris armsad saavad, hetkel on üks sõrmik käsil, küll nendest sõrmedest saab hulga linnukesi. Seda tööd saab teha kui vaatad õhtul telekast uudiseid või mõnda filmi. Soovitan ka Teil mõni tibu, kana või jänkuke valmis teha, väga teraapiline nokitsemine igatahes.

No comments:

Post a Comment