Puust laevuke ja kevadised veed.

Elame tõesti põneval laiuskraadil, sest kogu aeg on midagi oodata ja iga päev on midagi teisiti. Alati jõuad millegagi väga ära harjuda ja jälle uut ootama hakata. Nii on lumega, lindudega, soojaga. Mina, kes ma sügisel nii ootan lund, terve talve olen lume üle õnnelik, siis nüüd kevadel ootan rohelust, hiirekõrvi, linnulaulu ja imede ime ka käed mullaseks teha. Muidugi peab unistama ootama ja igatsema, aga samas peab ka rõõmu tundma sellest mis hetkel olemas on. Veed vulisevad ja lapsed tunnevad sellest väga suurt rõõmu, kui saavad lombis või kraavis laevukest ujutada. Tegelikult on ka selle laevukese meisterdamine väga mõnus tegevus. Minule meeldivad sellised lihtsamad männipuukoorest süvendatud laevukesed, aga toredad on sellised põhjalikud laevameisterdamised, kuigi ega sedasorti laevukesed ikka kunagi päris valmis saa, välja arvatud päris hingega tegijatel. Meie pere muutus laevameisterdamise usku Muumimaa lähedal olevat Seiklussaart külastades, kus ühes mõnusas vanas kalurikülas sai lihtsatest vahenditest laevu meisterdada. Oi kuidas me ehitasime ja puurisime ja uurisime ja valmis saime need toredad laevukese. Saime neid meres ujutada aga kaasa võtta kahjuks ei saanud, sest ees oli veel pool seiklusrajast ja asju ka piisavalt kaasas. Otsustasime, et kui koju jõuame, teeme samasuguse toreda laua, kus laevukesi meisterdada saab ja ise hakkame neid pidevalt puhkepäevadel tegema. Tegelikkuses me kahjuks sellise lauani jõudnud ei ole aga lapsed koos isa Ahtiga on selliseid toredaid laevukesi teinud küll. Muidugi kodus nad püüdsid sellist väga ilusat laevukest teha, mis ühekorraga valmis ei saanud.
Vana-aja päeval Vastseliina lossivaremetes sai Merli suureks rõõmuks ka puukoore paati teha ja seda ta meisterdas väga andunult pikka aega.

Ka metsast leitud kooretükk võib olla tore paadike

Miia paadikest ujutamas

Nüüd on ka Merli liitunud ujutamisega

Juba saab puudel turnida ja veel saab harrastada lumehüppeid

Lumi tuleb kummikutest välja raputada

Johann oma esimest sõitu tegemas issi abiga ja Miiaga võisteldes



ka koer Pipi on ronima tulnud

 Igaljuhul tasub emadel ja isadel minna metsa otsida mõne vana männi juures mahapudenenud koort ja pärast teha sellest armas paadike(parem on teha kui süvendamiseks osta spetsiaalne tööriist) ja minna seda koos siis ujutama. Sellel ajal saab jahutada laste veehuvi ja samas rääkida ka veega seotud ohtudest. Koosoldud jääb eluks ajaks meelde nii lastele kui ka vanematele.