Laadad on toredad, tulge Vastseliina Suurele Maarahva laadale.



Imeline Vana Petserimaa keraamika Vastseliina laadal



Laada teevad kindlasti eriliseks loomad, sellel pildil küll Merli kodus koos papa küülikuga, mammadel väikesed pojad

Mulle on väiksest peale laadad väga meeldinud, vist teistele inimestele kah, miks muidu laadad nii rahvarohked on. Mäletan kui ma 5 klassis käisin ja meil oli õues parasjagu geograafia tund, kui laadakarneval kogu laulu ja tralliga lähedalt mööda läks. Olin nagu Buratiino, kes kooli asemel laadarongkäiku vaatama jooksis. See oli nii eriline, enamus oli hobustega ja mingiks teemaks riietunud.Üks hobuvanker oli saunaks tehtud ja kõik kes seal peal olid, olid saunalised, vihtlesid kõvasti ja viskasid leili, jah päris saunaahi oli ka seal vankri peal. Mina vaatasin suu ammuli tee ääres ja see kõik oli nii põnev ja huvitav.
Koolis tuli küll selle jooksmise pärast ikka väike jama ka aga see laadakarnevali rongkäik oli ikka väga eriline, mida mäletada ja lastelegi rääkida. Imelik,et tänapäeval laatadel selliseid põnevaid kostümeeritud  koos puhkpilliorkestriga rongkäike enam ei ole. Võiks ju olla. Minu isa näiteks rääkis, et kunagi Esimese Eesti Vabariigi ajal olevat Võrus isegi elevandid rongkäigus marssinud ja see oli temale erilise mälestuse jätnud.
Rongkäik oli omal ajal vägev aga ka laat vähem huvitav ei olnud. Esimene asi kus ma oma vähese raha kulutasin oli õnneloos, unistusega midagi suuremat ja paremat saada. Mitte kunagi ei võitnud ma mingist pisiasjast enamat aga mu usk lapsena õnneloosi võlusse ei kustunud kunagi. Kui raha otsas ei tahtnud me laadalt lahkuda vaid hakkasime sõpradega pudeleid korjama. Igaljuhul jäätist sai lohutuseks söödud, samuti mäletan laadal seda šaslõkiküpsetamise lõhna ja mäletan, et ka minagi kunagi toore šaslõki ostsin, vanasti müüdigi tooreid šaslõkke ja igaüks sai ise küpsetada. Mäletan, et küllaltki pekine oli see minu šaslõkiliha aga kui ma ta kuidagi ära jõudsin küpsetada siis maitsev oli ta igaljuhul. Meeldis see laadamelu ja inimeste sagimine, isegi laadaplats tundus imearmas, mäletan kuidas läksin sinna turuplatsile kui laata ei olnud ja kui imelik -kuidagi kurb ja mahajäetud kõik oli.
Mäletan kui me olime kohe abiellunud oli ka Võrus laat, aasta 1988, oli kuulda et laadale tuleb müügiks dresse, tulime juba öösel järjekorda seisma, me ei olnud kaugeltki esimesed, kes seisma olid tulnud. Hommikul oli jube möll ja trügimine, igaljuhul mingeid meie unistuste dresse ei olnud ja kogu meie seismine asjata, et mitte päris tühjade kättega sealt ära tulla, saime osta meie väikesele tütrekesele puuvillase dressipluusi ja püksid. Niipalju siis jubedast trügimisest ja laadamöllust, otsustasin, et ma enam öösel kuhugi järjekorda seisma ei lähe ja õnneks nüüd 23 aastat hiljem, enam ei olegi vaja kusagil öösel järjekorras seista, aga laadajärjekorrad on tänapäevalgi, kuid juba hulga rahulikumad ja viisakamad.
Homme saab siis jälle lapsepõlve unistustemaale- suurele tõelisele Vastseliina Maarahva laadale, küll ilma rongkäiguta aga ikkagi väga põnevale sündmusele. Haanimaal ei taheta ürituse sõna kasutada, üritus on selline asi,et üritasin kõvasti aga välja tuli nagu alati. Sündmus seejärel on selline pidu või tähtpäev, mis jääb heas mõttes kauaks meelde ja sellest räägitakse rohkem kui üks päev. Niisiis valik on Teie, millist sõna kasutate kui kuhugi sammud seate.
Mis mulle tänapäeval laadal meeldib- muidugi käsitöö, loomad, taimed, huvitavad erilised asjad, laadatoidu lõhn ja samuti see ammune unistus-laadamelu, mis mulle jooksujalad kunagi alla pani. Muidugi ma naudiksin seda laata rohkem kui ma ei peaks kedagi süles tirima ja samas kartma,et teised ära kaovad. Aga samas kõigil on õigus laadast rõõmu tunda ja oma lapsepõlvemälestused just siit saada.

Muusikud Vastseliina laadal

Puust auto ja Merli Vastseliina laadal

Päkapikud Vastseliina laadal

Mis onn need erilised asjad mida laadalt otsin, ükskord ostsin ühe mehe käest kaks puust tehtud kurepesa koos kurgedega, sain need lillevankrisse panna ja seal on nad rõõmuks kõigile, nüüdseks juba pisut kulunud aga armsad asjad igaljuhul mida ei saa kusagilt mujalt kui trehvad sellise toreda mehe otsa laadal, kes selliseid ilusaid asju oma hinges kannab ja kätega valmis teeb. Tihti olen ostnud oma kaltsunukkude kollektsiooni mõne vahva ja erilise nuku, või on see mõni pisike käsitööehe või korv. Samuti laadavahvlid ja laadapuder on imehead, tulge Teiegi homme laadale, siis koos on hea arutada, mis selle aasta laadal toredat ja huvitavat oli. Kohtume homme ja ülehomme Vastseliina Maarahva laadal.