Kaltsunukud on päris pikka aega olnud mu lemmikud. Ma olen neid ise meisterdanud, ma kogun neid, ma ostan neid laatadelt ja reisidelt ja olen neid teinud ka külalistele müügiks. Nukke müügiks tegime koos kahe Merikesega, üks Merike tegi keha, teine Merike õmbles juuksed pähe, mina joonistasin näo ja koos teise Merikesega tegime riided selga. Need nukud ei olnud tavalised, vaid kunagi elanud inimesed meie ümbruskonnast. Merikese vanaema oli elanud 102 aasta vanuseks ja ta teadis palju põnevaid lugusid ja ammu elanud inimesi. Kui me olime nuku valmis teinud, sidusime talle käe ümber sildikese nuku nimega. Näited mõnedest nimedest- Sitasilla Atsi põllumiis, Plaksi Katri, Plaksi Ann-talupernaanõ. Kui tavaliselt ostavad inimesed poest nukutüdrukuid, siis meil läksid paremini mehed, eriti kui tal oli veel habe ees. Kõik need riided, millest me neid nukke tegime, olid vanasti käsitsi tehtud linased või villased riided, mõnel olid isegi plekid peal, mis pesuga välja ei läinud. Juuksed olid ka Ahti vanaema käsitsi tehtud linasest heidest tehtud, mida Ahti ema mulle väga õigel ajal pakkus ja veel kartulikotitäie. Materiali jagus, ideid oli aga miks see koostöö lõppes, aega jäi napiks.
Nüüd on sellest ajast ja veel varasemast ajast Vaskna turismitalus väljas püsinäitus meie piirkonna rahvariides nukkudest. Väljapanek on üleval kaminasaalis ja vastavalt aastaajale ma muudan mõnesid nukke, hingedeajal on väljas mardi-ja kadrisandid, jõuluajal päkapikud, inglid ja lumehelbekesed. Praegu on lisaks rahvariidenukkudele välja pandud Härjapõlvlased, samuti vana aja riietes nukud. Külalisi nukud külmaks ei jäta. Alati nad küsivad nukkude kohta ja lastele meeldivad nad samuti.
Nukkude ümber tegi puust kastid Irves Elmar, kellele ma olen väga tänulik.
Tänasest päevast niipalju, et ilm läkski pärastlõunal jahedamaks nii nagu ilmateade oli lubanud, Vaskna järv auras kõvasti, nagu oleks seal suppi keedetud. Eks näis kuidas hommikuse ujumisega läheb? Homseni!
 |
| Vana Võromaa Rõuge kihelkond, Haanja kus me elame kuulub ka Rõuge kihelkonda. Nendel nukkudel on ka oma prototüübid. Ahti isa sugulane vokimeistri tütar abiellus orelimeistri pojaga. Heast käsitööst tollel ajal annab märku mehe käes olevad Haani mehe suusa, mis olid nööridega. Mäest alla sõites sai neid paremini juhtida ja kui pidid nad jalast võtma oli hea nööri mööda kaasa vedada nagu kelku. Kes ütles, et Haani miis es ole nupukas? |
 |
| Meie naaberkihelkond Vastseliina. Seelik nuku seljas on tehtud ühel vanal seelikukudujal, samuti ka rahvariidevöö ja selle tegija oli meesterahvas. |
 |
| Hargla kihelkonnast on pärit kuulus folklorist Marju Kõivupuu. |
 |
| Setomaal ei olnudki kihelkondi, seal olid nulgad. Vastseliina taga algabki Setomaa. Mulle on see alati huvi pakkunud ja ka külalised on selle kohta rohkem küsinud. Obinitsas peab Taarka köögikest Rieka ja Aare Hõrn. Väga kenad ja armsad inimesed, lähen ise sinna alati hea meelega ja soovitan Teilgi külastada. |
 |
| Härjapõlvlased, kes vana jutu järgi elavad Suurel Munamäel aga see on juba hoopiski pikem lugu, mõni teine kord. |
 |
| Vana aja nukud. |
 |
| Väike näitus nukkudes asub Vaskna turismitalu kaminasaalis Edgar Valteri maali all. |
 |
| Et praegu on ilusate ja lõhnavate sirelite aeg, ei saanud neidki välja jätta, lõhn mõelge kindlasti juurde |
 |
| Vaade Vaskna turismitalule ja auravale Vaskna järvele 27.05.14 õhtul |
 |
| Vaade Suurele Munamäele 27.05.14 õhtul |
No comments:
Post a Comment