Mul on kohe raske sellest ilusast jõuluajast ja kaunistustest välja tulla. Kui ma loen FBs, et on inimesi, kel jõulupuu (kuhu on kasvanud ilusad rohelised kasvud)on alles veebruaris ja isegi kevadel. Olen päris rõõmus, et selliseid inimesi on veel. Turismitalus päris nii ei saa, võidakse vaadata, et oled laisk ja hooletu ja see juba mu hinge ei mahuks. Täna siis hakkasin oma armsaid päkapikke kokku panema aga kuna iga päkapikk on mulle mälestus, siis mõtlesin, et tutvustan neid Teile ka.
1. Päkapikk, mille ostsin 1987 aastal Tallinnast Viru väravate juurest ilusast poest, kus oli käsitöö müügil. See oli kohe enne meie pulmi, ehk novembri lõpus, detsembri alguses. See päkapikk maksis mäletamistmööda 60 rubla.(võib-olla ka eksin) See oli tollal minu jaoks utoopiliselt kallis. Kallis selles mõttes, et pulmad olid tulemas ja ma oleks võinud ise ka päkapiku meisterdada, see ei olnud hädavajalik ost. Ma ostsin selle siiski salaja ära, ma arvan, et Ahtile ma ei julgenudki öelda, et ma nii kalli päkapiku ostsin. Praegu, kui ma seda armast Uute ootuste Päkapikku vaatan, tuleb mulle meelde see kõik ja üks noor 19 aastane tütarlaps, kellel on kohe pulmad tulemas, laps sündimas ja päris uus elu algamas. Aja jooksul on päkapiku kott kaduma läinud, ehk leian veel üles.
2. Teise päkapiku tegi meie esimene laps Marianne koolis, vist teises klassis. Mäletan, kui ta ütles, et tal on kindlasti punast nööpi ninaks vaja. Otsisin siis ilusat väikest punast nööpi, mis sobiks ninaks ja selle ma ka sain poest. Päkapikk on alles ja ka ilus mälestus meie armsast tütrest Mariannest, keda kahjuks enam ei ole.
3, Kolmanda päkapiku tegi meie armas poja Kristjan kui ta laps oli. Ka koolis, ta nägi, et emme armastab neid päkapikke ja isetehtud nukke, ning tegi mulle neid mitu tükki. See on tohutu armas tunne, kui laps teeb midagi ainult sinule. Nüüd ta juba suur mees aga teeb ilusaid filme ja fotosid, tal on selle peale andi.
4. Kaks erilist päkapikku tegi meie tütar Helena, kui ta käis Aila Näpustuudios Võrus. Helena tegi asju alati omamoodi ja oma näoga juba väikesest saati. See kunstnikuhing teha omamoodi on tal siiani alles, ükskõik mis tööd ta ka parasjagu ei teeks. Need meie vanemate laste tehtud Päkapikud on ühe foto peal kõik koos.
5. Selle valge Jõuluvana kinkis mulle Soku Margit 2006. aastal. Sügis oli olnud mulle õudsamast õudsam, meie tütar Ingel suri enne sündi. Aga siis kui oli raske elus lohutust leida, tuli Soku Margit oma rõõmsa meelega ja ütles, et tuleb jõulude ajal meile. Nii ta tegigi ja ta tõi selle imelise valge Jõuluvana kingiks. Mäletan, et ma ei jõudnud ära imetleda, kuidas üks asi võib nii ilus ja valge olla. Pean küll ütlema, et see armas Jõuluvana on ka lastele väga meeldinud, et teda peaks küll parandama ja kott ning kingitused on ka kadunud aga olen rõõmus, et ka teistele on ta palju rõõmu toonud, nii nagu on ta minule kurval ajal rõõmu ja õnne toonud.
Selline lugu siis meie armsatest Päkapikkudest ja Valgest Jõuluvanast.
Homseni1
No comments:
Post a Comment