Haanja suusamaratoni rada läheb Vaskna talust mööda. Täna Munamäge pildistama minnes mõtlesin milline eriline võimalus on suuskadel läbi soode ja üle mägede vuhiseda kui rada ees on. Tavaliselt paksu lumega ja ka võõras kohas sa ei teagi kus tohib ja kus üldse on võimalik suusatada. Hoida korras sellist pikka rada on muidugi suur töö ja väljakutse kohalikele meestele, kes käivad rada hooldamas juba sügisel, et traktor saaks sõita. Muidugi on väga tähtsad kokkulepped maaomanikega, kelle maalt suusarada läbi läheb. Enamus inimesi on rõõmsad, et maratonirada just tema kodu lähedalt mööda sõidab, nagu meie aga on ka maaomanikke, kes seda sugugi ei taha. Kuigi neid on üksikuid, teeb see sageli raja hooldamise töö väga keeruliseks.
Suusarada on nagu jõgi paadiga suvel, kus suuskade abiga saad mööda loodust liuelda, olla värskes õhus looduse keskel. Vaatasin just ajaloolist filmi suuskadest ning suusatamisest. Kõige vanemad senini säilinud suusad on ligi 10 000 aastat vanad ja suuskade tähtsus oli vanal ajal talvisel liikumisel ja jahil väga tähtis. Filmis väideti, et see oli nii tähtis, et lasi inimkonnal Euroopas elama jääda. Suitsusauna kõrval on siis suusatamisel tähtis side meie esivanematega, eriti sellisel matkamise moodi suusatamisel, kus sa teisi inimesi peaaegu, et ei näegi. Meil siin Haanjas omad erilised suusad aga nendest kirjutan mõni teine kord.
Talv on imeline, homseni!
No comments:
Post a Comment