Wednesday, February 12, 2014

Munamäed pildistamas pöialt hoides Eesti kahevõistlejatele Šotsis.

Täna on siis Munamäe pildistamise teine päev. Öösel on lund sadanud aga ilm on tõeliselt sula +1,9 kraadi. Täna olid mõtted looduse ja Munamäe pildistamise juurest kaugel Šotsis. Hoidsin pöialt kõigile Eesti kahevõistlejatele, aga eriti naaberküla Villa poisile Han Hendrik Pihole. Ta on pärit suurest sportlikust perest, kes on meie head sõbrad. Tuli meelde, kuidas me kaks peret otsustasime külamänge pidama hakata. Esimesed külamängud toimusidki 1995 aastal Villa külas ja korraldajaks oli Pihode pere. Muidugi oli nende pere hüppamisearmastus ka võistlusalades tunda-suusahüpped, kiirlaskumine, laskesuusatamine ja kõike mida sai mäe peal teha. Han Hendrik oli sellel ajal kahe aastane aga kõik lapsed olid mäel ja tegijad. Kahevõistlejatel Šotsis päris nii hästi ei läinud, milleks nad tegelikult võimelised on. Meie elame vendadele Pihodele väga kaasa ja usume, et paremad võistlused on veel ees.
Täna oli minu pöidlahoidmise retkel koer Pipi kaasas, kes tegelikult on koer sportlane. Nagu ma eile mainisin, läheb meie talust Haanja suusamaratonirada mööda ja kui peremees Ahti käis seda hooldamas, oli Pipi alati kaasas. Samuti aastaid tagasi kui perepoeg Kristjan trenni sättis oli Pipi temaga kaasas. 20-30 km ei olnud Pipi jaoks mitte midagi. Nüüd on Pipi juba 10 aastane aga ikka samas vormis ja kui keegi sätib end treeningule või matkama, on tema alati platsis, et kambajõmm olla. Tema treenitusest ja rõõmsast meelest lihtsalt tuleb eeskuju võtta.
Meie treenitud spordikoer Pipi

Tänane vaade Munamäele, mägi oli ikka veel udus aga torni oli juba näha.

Seened puul

Vaade Vaskna talule ja järvele Kivestmäelt.

ja täitsa tipust

Maratonirada


Lumehaldjas 

Vaade Vaskna talule lähemalt (eemal liuväli ja püürhäll veidi lörtsises olukorras)

No comments:

Post a Comment