Täna sadas esimene lumi maha. Kauaks ta maha jääb ei tea aga ikkagi on rõõm, et maa on valge ja veidi valgust siia novembrikuisesse hallikaspruuni loodusse. Muidugi pole see esimene lumi säravvalge sädelev talvelumi aga rõõmsaks teeb ta meele ikkagi.
Täna matkaringil pildistamas käies puhus tuul ja näpud hakkasid külmetama. Lehed mis mõni aeg tagasi olid kollased, rohekad, valged ja pruunid on nüüd muutunud väga ruttu tumepruuniks ning kevadeks on ta juba huumus. Alati on imelik ja isegi natuke pidulik tunne kui üks periood või aastaaeg hakkab tasakesi vahetuma. Mina ja ka meie pere on talvesõbrad, armastame lund ja suusatamist. See, et talv algab Jõulude ja jõulutundega on eriti pidulik ja ilus. Seda tunnet saab tasapisi endas looma hakata.
Mina võtsin välja jõuluvaiba ja hakkasin seda tikkima, et varsti kohe ta üles saali seinale panna. Iga aasta tikin natuke juurde, see on nüüd minu ja ma loodan, et ka hiljem minu laste jõuluootuse traditsioon. Soovite vaipa näha aga seda juba mõni teine kord.
Homseni!
No comments:
Post a Comment