Täna hommik oli juba imeline. Maapind oli säravalt hõbevalge, päike säras ja maa sätendas vastu. Mina kaua seda imetleda ei saanud aga ringi tegin majale küll peale ja vaatasin lillekesi, mis olid imeilusad.
Mina kiirustasin hommikusööki tegema. Olin õnnelik, et hommikusööjate seas oli nooruke "Klassikatäht" Tähe -Lee Liiv, kellel oli kontsert Rogosi mõisas. Jutu seest tuli välja, et ta on meil ennegi käinud.
On kaks ise asja, kas näha ja kuulda läbi teleri vahenduse või näha ja kuulda seda ise kogu hinge ja kehaga. Olen väga tänulik oma isale, kes meile mõned korrad aastas klaverit mängis. See on kuidagi eriliselt lapsepõlvest meelde jäänud.
Kuuldes täna novembrikuises meeleolus Tähe-Lee esinemist, siis see oli imeline, kuulmise kõrval oli ka vaadata ilus. See oli nii hingestatud ja graatsiline, samas kohati jõuline ja sihikindel nagu tantsiks baleriin muusikalainetel kusagil unistustemaailmas. Eriti meeldis mulle eelviimane muusika osa, mis oli nii helge ja õhuliselt kerge nagu kerged siidkardinad lendlevad avatud suvisel aknal. Selles esinemises oli küpsust aga mitte sugugi liigset uhkust. Raske on uskuda, et tegemist on nii noore inimesega. Olen tänulik "Klassikatähtede" saatele, nüüd on mida ilusat kodus kuulata .
Täna oli meie armsa naabrinaise Heli sünnipäev. Kassipoeg, kes mu sülle magama jäi, võlus mind ikka nii väga ära. Ja kuna tean ka kohe inimest, kes just otsib kassipoega, olen ikka sellest soojusest väga lummatud. Hea, et meie Ruudi seda ei loe.
Homseni!
No comments:
Post a Comment