Friday, November 13, 2020

Kolmteist ja reede







Täna on kolmteist ja reede. Ma ei oleks seda võib-olla  tähelegi pannud aga kui ma hommikul vara külalistele süüa tegin, siis televiisorist anti teada, et kõigil kena hommik tuleks. 

Kui ma koolis käisin, siis mäletan küll ühte reedet ja 13 kuupäeva. Meil oli klassiõhtu, jooksin, et mitte hiljaks jääda. Kukkusin maha, lõhkusin sukapüksid, läksin kodu uusi vahetama. Kui klassiõhtule jõudsin oli üks näidend juba läbi, mida oleksin väga soovinud näha. Õnneks teine, minu näidend läks kõik korda aga mul kadus ema armastatud jaanalinnu sulg ära, mille tõin näidendisse lehvikuks. Ema küll ei pahandanud aga mul endal oli kurb. Tükiks ajaks jäi meelde, et see 13 ja reede üks õudne päev on.

Täna seda tunnet ei tekkinud, sest just täna on minu armsa õe Reeda sünnipäev. Olen teda lapsest saati väga armastanud ja tema mind ka. Muidugi ei lase ma enam praegu 13 ja reedest häirida ja veel ammugi selliselilusal päeval.

Tegin täna õunakooki, kahjuks Reet seda maitsta ei saa, sest ta elab Soomes ja praegu sinna kahjuks ei saa.

Külalistele maitses ja see tegi tuju rõõmsaks. Jõudsin veel Reeda nimelist pojengipeenart kaevata ja mättaid vedada, isegi käru läks mätaste vedamisel natuke katki. Ühe pojengi ka sain ära istutatud, tundsin ennast imeliselt.

Matkaringi ajal panin tähele, et seened veel kasvavad kenasti matkaraja ääres aga puudel ja põõsastel on lehed juba kõik maas ka minu kallil Lumivalgukesel.

Võrus käies, märkasin jõulupuud "Maarika Lilleseaded" vaateaknal. Kuna ma nii väga jõule armastan, siis ei saa ma ilusast kaunistatud vaateaknast ka niisama mööda minna. Ilus oli. Varsti alustan ka jõuluasjade väljatoomise ja sättimisega. Muidugi ei tea kuidas sellel erilisel koroonaaastal ka läheb jõulupidudega aga Jõulud tulevad ikka, kas külalised saavad tulla või ei saa. Loodame väga, et ikka saavad, sest meie juures Haanjas on need kõige ilusamad.

Homseni!

No comments:

Post a Comment