Munalaat Suurel Munamäel.

Haanimiis ootab külastajaid puhkama

ülased juba õitsevad

öökul Munamäel

pannkoogid olid imehead

Vaade Vaskna talule ja järvele

urvautid

Kai Leete näitus Munamäe tornis

puust lill Munamäel

mängud



Munamäe torn



Munaveeretamise mäng

Näomaalingud

Puujuveliiri Olev Russi onnike

Endine tornivaht hr. Kalk

Vaade Vaskna talule ja järvele Munamäe tornist

meie jänku

pühademunad Vaskna talu moodi

Täna on Ülestõusmispüha ja Haanjas tähistati seda Suurel Munamäel munalaadaga. Ilm oli imeilus, pühadele kohane, sinililled ja ülased õitsevad täiel rinnal. Munamägi, mis veel hiljuti uppus lumme, oli kevadiselt rohekas ja lumevaba, kui välja arvata mõnda väikest lumelaigukest.
Poolel teel Munamäele ootas puust Haanimiis lõõtsaga külalisi jalgu puhkama. Puujuveliir Olev Russi onn oli ka veel sulatud aga puust karikakar onni kõrval õitses juba. Puust öökull üleval puu otsas luges külastajaid üle.
Kui meie Munamäele jõudsime oli pidu juba täies hoos. Mängiti loomade kappamismängu ja meie tüdrukud jooksid ka kohe mängust osa võtma. Nalja oli palju ja lastel rõõmu rohkesti.
Kohe üles jõudes oli tunda head pannkoogi lõhna ja juba olid jalad õige tee üles leidnud. Nagu igal aastal olid ka sellel aastal pannkoogid ja samuti moos ja kohupiimavaht imehead ja kõik külastajad said suu magusaks või soolaseks (sest oli ka soolane juustukate) ja täiesti tasuta. See on ammuilma tõde, et need tasuta asjad siin ilmas kõige paremad on. Nagu juba mainisin ilm oli hea ja enamus inimesi pööras näo päikse poole ja tundsid kohe head D vitamiini annust ja seda ka tasuta, mis sahing tahta võid.
Teiselpool torni mängiti munaveeretamise mängu, mida juhtis kohalik mees Erlend Aedmaa. Mäng on aastatega väga populaarseks muutunud ja mõni külaline võib tosina munaga koju minna.
Kui oled juba Munamäel, siis on imelik ilma tornis käimata ära minna, igaljuhul tuleb tiir ülesse ära teha. Korruste peal oli Võrumaa tantsulegendi Kai Leete elutöö näitus. Oli õnn minulgi lapsena teda tunda ja isegi tema mõnes balletitunnis käia. Hiljem kui kusagil kohtusime tundis ta alati huvi, kuidas mul läheb ja need jutuajamised olid tolles nõukogude ajas väga positiivsed ja siirad mis jäävad kogu eluks meelde, samuti nagu Kai Leete naeratus ja eriline hääl. Kui külastate Munamäe torni, heitke pilk peale ka Kai Leete näitusele ja Te saate aru kui õnnelik Võrumaa on, et meil selline imeline inimene elas.
Nii ma mõtetes tulin juba tornist alla kui vastu tuleb kunagine tornivaht hr.Kalk ja muidugi jalgsi nagu tema ajal ainuvõimalik oli. Tegin kohe juttu vanast ajast ja meenutusi oli tal palju mida mäletada. Kõige hirmuäratavam tundus talvel külmanud lipupanemise lugu, kus tuli veel kõrgemale lipumasti üles ronida. Õnneks läks kõik hästi aga tundus jube seda isegi kohapeal olles kuulata. Samuti need lumetõukamised torni kaane pealt, et ülse torni saaks minna. Tänapäeval teeb luugi lahti mehanism ja luugil on ka katus peal. Aeg on edasi läinud isegi Munamäe tornis.
Koju otsustasime jala otseteed minna, vaatasime üle Munamäe lauluväljaku ja läksime matkarajast pisut viltu alla. Tore oli ronida puude vahel ja tunnetada, et ei vajugi enam põlvili lumme, sest lund ei ole ka sügaval metsas. Vaskna talu paistes oli hea meel näha, et järv lainetab ja paadid tuleb vette lükata. Kõigepealt tuleb mune koksida, saun küdema panna ja jänestele süüa anda. Valge isane jänes on ikka väga armas ja lihavõttepühadele iseloomulik.Loodan,et ka Sinul on ilusad pühad!