Täna on aasta viimane päev ja kuna õhtul on palju tegemist, siis kirjutan täna juba varakult tänasest päevast. Televiisorist tuleb iga-aastane film Õhtusöök ühele ja meie Johann nähes seda filmi hõikas rõõmsalt, et täna ongi aasta lõpp käes. Aastaid tagasi ma imestasin, et miks seda filmi iga aasta näidatakse aga nüüd saan aru, et need kes kalendrisse ei vaata aastalõppu maha ei magaks.
Tänasel Munamäe pildistamise ringil jäin seisma ühe puude perekonna juures, kus ühe männi all kasvas kadakas ja ta oli nii ilus ja hoitud näoga, kuigi oli teiste puude all varjus. Kadakas on üks vanadest kaitsepuudest, puidul on väga eriline ja meeldiv lõhn. Palusin kadakapuult kolm oksa aastalõpu lauale kaitsepuuks, teised oksad leidsin tee pealt lume pealt maast. Tuli ilus kimp tuulel puhutud oksakestest. Minu üks lemmikfilme on Kolm pähklit Tuhkatriinule ja kes on näinud, see teab, et Tuhkatriinule tõi õnne väike metsateelt sülle kukkunud kolm pähklikest. Ühel kibuvitsal olid marjad söödud, teisel olid kõik veel olemas ja ka seal oli üks kobar kolmekesi koos, just nagu muinasjutust. Hoidke südames muinasjutte, helgust ja ootusi, siis on alati midagi oodata ja tunned, et elu mis on sinu ümber, et just see ongi see kõige erilisem ja parem mis minule antud.
Head vana aasta lõppu!
Homseni!
No comments:
Post a Comment