Olen väga rõõmus, sest õhtupoole sadas kerge lumekirme maha ja maa on valge. Täna algas talv, üks neljast kõige ilusamast aastaajast. Päike jõudis põhjapoolkeral koju või pessa ning on seal kuni 25 detsembrini, et siis taas meile valgust rohkem näidata. Just täna on aasta kõige pikem öö ja kõige lühem päev. Pööripäevad olid vana aja inimestele väga tähtsad, need olid omamoodi verstapostid, sellel ajal tehti tuld ja vaadati enda sisse ja enda ümber. Samuti on just Haanjamaal kogukond, kes igal pööripäeval kokku tuleb ja seda tule ja lauluga tähistab. Enne seda, eelmisel õhtul käiakse pööriöö saunas, kuhu võetakse kaasa kõige erilisemad vihad, näiteks pärna viht koos pärnaõitega. Viht on tehtud pärna õitsemise ajal ning annab sauna erilise pühade tunde ning lõhna.
Meie täna koristasime, tõime tuppa ja rohelise maja saali kuused. Miia ehtis need ilusaks. Mina vahetasin veel kardinaid ning linikuid. Tegemist oli küllaga. Mis aga kõige toredam, üle mitme päeva sai meie all väikesel Vasknal taas uisutada. Jää oli mõnus ja ilm taas natuke müstiline. Kohe kohe on jõulud käes ning aasta üks pidulikumaid ja oodatumaid hetki käes. Sellel aastal küll natuke teistmoodi aga on suur õnn kui on lähedasi, kelle peale mõelda, neile kaasa elada ja nendest rõõmu tunda. Mis meil kõigil olemas on, need on mälestused ja see sõltub juba endast mida me mäletame, kas rohkem head või hoopis halvemat. Ehk tasub sellest halvemast hoopis õppida ja kui hetkel paremini, siis hoopis tänasest hetkest rõõmu tunda.
Elame veel ja kohtume homme!
NB! Jgal-juhul lumememm Käbimemm seisab veel kindlalt. No on ikka vägev sell.
No comments:
Post a Comment