Täna hommikul magasin natuke sisse aga õnneks jõudsin ikka hommikusöögiga õigel ajal valmis. Kahjuks oli öösel olnud niipalju külmakraade, et maa oli taas roheline ja lumi lännü. Ainult kus veel piisavalt lund veel oli-Kivestmäe tõusu peal, kust kohast ma käin Vaskna talu ja järve pildistamas. Lumememmedest, mis 4 detsembril külaliste poolt tehtud, on veel midagi alles aga kas ka homme, seda ei tea. Kui lund ei ole, mis kõike ümbritsevat kaunistab, on suurest värvilisest õuekuusest palju ilu ja rõõmu. Oleme iga aasta õue toonud suure kuuse kas oma metsast või ostnud. Sellel aastal istutasime sinna lähedale, kus meie kuuse koht on, väikese torkava kuuse, rahvakeeli hõbekuuse. Nüüd need kaks seisavadki koos nagu ema ja laps. Ahti pani natuke värvilisi küünlaid ka väikesele kuusekesele, et ta juba harjuks nendega noorelt. Selle hõbekuusekese ostsin juba eelmisel aastal potijõulupuude müügist. Arvasin, et ta kevadeni vastu ei pea potis aga kui istutatud kuusekesele esimesed uued kasvud tulid, siis see tegi tuju rõõmsaks, et kasvatatud taimeke ikka elus on.
Tuppa toome kuuse uuel nädalal ja sellest siis juba hiljem.
Homseni!
No comments:
Post a Comment