Kas sellest, et on 2020 aasta eelviimane päev ja täiskuu aga täna tubasid koristades ja voodipesu vahetades tuli mul väike härdumus peale. Tekikott mida ma tekile peale panin on üle 25 aasta vana ja meie talu algusaegadest. Sellel ajal ei olnud meil külalistele eraldi külalistemaja, vaid me pakkusime kodumajutust oma majas, oma tubades ja tegelikult ka oma voodis. Kuna võimalusi tollal nappis ja uut voodipesu oli tarvis, siis külastasin Tartus Abakhani poodi, kus oli selline leiunurk, kus müüdi väikeseid kangatükke soodsa hinnaga. Ostsin siniseid kangatükke ikka terve hunniku ja olin väga õnnelik selle ostu üle. Kodus näitasin kangatükke abikaasa emale, kes oli hea õmbleja. Ta ütles, et pangu ma muster kokku, et tema õmbleb ära. Nii saigi tehtud ja ilusad uued lapitehnikas tekikotte sai viis tükki.
Täna kui ma seda tekikotti siis voodile panin, sain aru kui palju aastaid on üks armas voodipesu mu kaaslaseks olnud. On näinud meie talu arengut oma majast külalistemajja ja on näinud palju palju toredaid külalisi. Olen tänulik ka heale meheemale, kes mind alati toetas ja julgustas. Alati ta kiitis mu head maitset ja, et ma oskan ikka värve kenasti kokku panna, ennast ei toonud ta kunagi esile, kuigi ta aitas õmmelda, kududa, lapsi hoida, aeda korras hoida, loomi talitada. Kuigi turism tundus vanematele alguses natuke võõras ja kahtlus oli, et kas sellest ikka pere ära elab aga kuna meil oli selline usk külaliste majutamisse ja see, et nad meid üles leiavad, meile tulevad ja siia tagasi soovivad tulla ja kõik on nii ka läinud ja isegi paremini veel kui oskasime unistada tollal. Vot milliste mälestusteni võib üks armas eakalt väärikas tekikott viia. Loodan, et täna näeb ilusaid unenägusid selle tekikoti all üks väike armas poiss.
Homseni!
No comments:
Post a Comment