Täna hommikul üles ärgates oli paks lumi maas. Ahti lükkas hoovi ja külaliste parkimisplatsi lumest puhtaks. Täna läksime pildistama kõik lapsed koos, sai kelgutatud, lumes tammede all kõiksust uurida, tasakaalulindil tasakaalu proovitud ja niisama lumes mässatud.
Külalised, kes tulid põhja poolt, kõigil oli hea meel valge koheva lumega jõulude üle. Kõik olid juba enne meil käinud ja taaskohtumine praegusel ajal on eriti rõõmustav.
Täna oli Haanjamaal palju-palju inimesi lumest, heast ilmast, suusatamisest, matkamisest, kelgutamisest, värskest õhust ja samuti heast toidust rõõmu tundmas. Kui kõik esimene pool toimub värskes Haanjamaa õhus, siis maitsvat kohalikku toitu pakub Suure Muna hubane kohvik, kuhu kindlasti tasub sisse astuda ja kasvõi tassike teed või kohvi koogi maitsta.
Johann püüab järve peale iglu ehitada ja Ahti läks jääauku tegema järve äärde, sest need armsad külma vee armastajad on juba natuke rahulolematud, et pole järve saanud sulpsata.
Hetkel käivad lauamängud, õpitakse uut Jõuluvanalt saadud lauamängu, meie peres on lauamängud au sees ja neid armastatakse mängida kui kokku saadakse.
Tegelikult meie peres Jõuluvana on selline salapärane mees kes toob kingid jõulupuu alla. Paar aastat on meie peres tehtud loosipakid, igaüks on teinud ühe kingituse ja see on ikka väga tore uuendus ja kergendus mulle. Mulle väga meeldib kingitusi teha aga paraku see jäi ikka igal aastal viimasele minutile ja oli hinges ka kahtlus, et kas saab õige kingitus. Samas ei ole kaotanud usku jõuluheadusse ja soovist teha või saada kingitus heast südamest. Sellel aastal sain erilise raamatu Tõesti sündinud lugu, metsiku pargiroosi õite leotise, mis lõhnas imeliselt, tsitruseliste nahahooldus õli, kunstniku disainitud linnuga kannu, kommid, punase pontšo. Kinke üles lugedes, saan ma aru, et mina sain kingitusi rohkem kui üks ja olen väga tänulik, et keegi on minu peale mõelnud ja nii kenad kingid välja valinud.
Homseni!
No comments:
Post a Comment