Täna on teine advent ja ma ei ole jõudnud uksepärgadest kirjutada. Igal aastal olen erinevatele ustele jõulude ajal pärjad teinud. Mõned pärjad on püsinud juba paar aastat aga on üks kunstpärg, mille saatsid meile külalised Hollandist juba üheksakümnendatel aastatel. Seal olid peal õunad, Helena tunnistas mulle sellel aastal kuidas ta lapsena ühte õuna sealt hammustas ja hiljem tuli see lihtsalt ära. Hiljem neid kaunistusi ikka tuli ja tuli ära aga ma olen neid püüdnud uutega asendada. Miks see vana kunstpärg mulle nii kallis on, kui tavaliselt meeldivad mulle looduslikest materjalidest pärjad. Asi on lihtsalt ajas. See oli aeg kui asju nappis ja korraga jõuluajal selline pakk külalistelt. Soovin hoida ja säilitada seda õnnetunnet mis minus tollal oli ja iga aasta seda pärga nähes kordub.
Ka täna täitus süda rõõmu ja tänulikkusega kui sai terve meie pere kingid meie kallitelt hingesugulastelt. Suur suur tänu Merikesele, kes saatis foto meie perest, kuidas me saadame külalisi ära. Oli ikka tore pilt küll. Tegin ka täna foto lumememmedest, mis tehtud juba eile aga vaatamata suurele tuulele olid Käbi-ja Oksamemm kindlalt püsti.
Selline jagatud elu koos kallite inimestega!
Ilusat jõuluootust!
Homseni!
No comments:
Post a Comment