Täna olid mul käed jalad tööd täis. Koristasin tubasid, tegin hommikusööki, jõudsin korra Võrus ja ka täna tegin Kaiteliga meie matkaringi koos Munamäe pildistamisega ära. Samuti said akende vahel samblad vahetatud ning kõige tähtsam, suur sülditegu ette võetud. Meil on turu väravates oma pood kust me süldiliha toome. Koju jõudes süldiliha potti ja keema. Kui vahtu hakkas tulema, tuli see kohe ära võtta ja ikka võtta kuni vahtu enam ei tule, siis lisasin koorega sibula ning porgandid ja keerasin tule vaiksemaks pliidi peale podisema. Ütlen ausalt sülditegu võtab ikka tunde aega kuni liha lööb luude küljest lahti, siis võib liha välja võtta ning meie kandis öeldakse, et pootma hakata. Kui kõik liha ja porgandid tükeldatud, tuleb vahepeal liha leem ära kurnata ja sinna lihakeedu leeme sisse väikesed lihatükid kallata. Lasta kõik taas korra keema, võtta veel vahtu ja nüüd on sült valmis nõudesse valamiseks. Mina otsisin mõned veidi suuremad ja teised väiksemad ning valasin süldi kulbiga taldrikutesse ja jätsin jahtuma. Kui sült on ära kallerdunud, siis on ta valmis laua peale panekuks. Mõned söövad sülti sinepiga, mõned mädarõikaga, on isegi neid kes valavad süldile lahjendatud äädikat, kõik see on maitse asi. Sülditegu käib meie majas pühade juurde, kuigi peale sülditegu om süa tükk aigu tsälkas nagu meie kandis öeldakse.
Homseni!
No comments:
Post a Comment